Taristuminister Vladimir Svet ütles neljapäeval ETV saates "Esimene stuudio", et Rail Balticu ehitamiseks on puudu 400 kuni 500 miljonit eurot ja selle üheks katteallikaks võiks olla laen.

"Praegu ühisettevõte RB Rail, kes vastutab selle projekti eest kõigi kolme riigi territooriumil, on tegemas analüüsi, mis võiks olla võimalused selle puudujäägi katmiseks. Mõistagi, laen on nendest ainult üks võimalus ja võib-olla tekib veel variante, aga vähemalt praeguse teadmise juures mulle tundub, et see hakkab olema üks kõige realistlikumatest võimalustest," rääkis Svet.

Kustkohast puuduoleva osa katmiseks raha võtta, tuleks Sveti sõnul otsustada selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Svet usub, et kui kolm Balti riiki võtaksid laenu ühiselt, saaks selle soodsamatel tingimustel.

"Kui laenu võetakse kas kolme riigi poolt kokku või teeb seda ühisettevõte, siis intressid hakkavad olema üpris madalad. Kuna meie eesmärk on hoida laenukoormus nii madal kui võimalik, siis laen peaks olema pigem erakordne otsus ja kui üldse võtta, siis tulebki võtta seda investeeringuteks," rääkis Svet.

Rahandusminister Jürgen Ligi Reformierakonnast ütles, et Eesti võtab niigi kogu aeg laenu ja pole mõtet riputada laenurahale Rail Balticu silti, millesse suunatakse Euroopa ja CO2 raha.

"Öelda, et üks laenueuro läheb konkreetsesse kohta, ei ole vaja. Aga Rail Balticu rahavoog peab mahtuma eelarvestrateegiasse, et ta ei tekitaks eelarvedefitsiiti juurde selle nimel. Enamus temast on mittelaen, see tähendab Euroopa raha, CO2 raha ja selles mõttes Rail Baltic on eelarve mõttes tuluprojekt – need maksud, mis kaasnevad sellega. Laenust ta ei oleks seda," rääkis Ligi.

Uue laenu võtmist ei toeta ka Eesti 200 juht, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

"Meil ei ole ju riigil laenuvõimekust lähiaastatel, sest laen määrab ära selle kolm protsenti eelarvedefitsiiti. Ta on meil maksimumi peal, meil ei ole võimekust täna seda laenu võtta," ütles Kallas.