Svet kirjutas rahandusministeeriumile, et soovib luba suurendada Eesti Raudtee netovõlakoormust aastatel 2024-2028 üle riigieelarveseaduses ette nähtud piirmäära.

Raudtee-ettevõtte netovõlakoormuse prognoos eelolevaiks aastaiks on selline, et tänavu moodustab see ligi 90 protsenti põhitegevuse tuludest, tuleval aastal kasvab see 120 protsendini ning jõuab aasta-aastalt suurenedes 2028. aastaks 229 protsendini Eesti Raudtee põhitegevuse tuludest.

"Netovõlakoormuse piirmäära ületamise põhjuseks on raudteeinfrastruktuuri projektide jaoks võetud laenud," selgitas Svet.

Eesti Raudtee tegevusel on otsene mõju ka valitsussektori rahandusnäitajatele. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht ütles ERR-ile, et statistikaamet on Eesti Raudtee tagasiulatuvalt alates 2019. aastast valitsussektorisse arvanud.

"See tähendab, et kogu nende tegevus mõjutab nüüd valitsussektori rahandusnäitajaid. Nende võetud laenud suurendavad võlakoormust," kinnitas Täht ja lisas, et eelarvetasakaalu mõjutavad peamiselt investeeringud.

Sveti sõnul rahastatakse paljusid raudteeinfrastruktuuri projekte Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) ja CO2 vahenditest, kuid mõnede projektide jaoks on vaja läinud laenuraha. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eesti Raudteel intressidega kohustusi 74,4 miljonit eurot, millest 50 miljonit oli kohustis Euroopa Investeerimispanga (EIB) ees.

Kokku on EIB-ga sõlmitud laenulepingu maht 113,5 miljonit eurot ja lõplikult võetakse see välja järgmisel aastal. Eesti Raudtee uuendab laenuraha toel taristuüleseid turvasüsteeme ja automatiseerib liikluskorrastust ning need tegevused sisalduvad ka omaniku ootustes Eesti Raudteele.

"Lisaks olemasolevale laenulimiidile on vajalik täiendava investeerimislaenu võtmine 70 miljoni euro ulatuses aastatel 2026-2028, milleks ettevõte on EIB-ga alustanud eelkonsultatsioone. Ilma selleta jääks tegemata turvangusüsteemide uuendamine Ülemiste-Aegviidu lõigul ning Muuga ja Maardu jaamades," tõi Svet välja.

Ülemiste-Aegviidu lõigu ning Muuga ja Maardu jaama investeeringute katteks on tarvis 20,98 miljonit eurot laenuraha, raudteetaristu hooneteks 11,83 miljonit, uue liiklusjuhtimiskeskuse, sealhulgas Rail Balticu liiklusjuhtimiseks 25,13 miljonit eurot ja tee tõsteremondi tarbeks 13 miljonit eurot.

Lisaks jääks Sveti sõnul laenuta lõpetamata ka elektrifitseerimise projekt ning ilma uuendusteta poleks võimalik saavutada reisirongide 160-kilomeetrist tunnikiirust.

"Laenu mittesaamisel ammenduks AS Eesti Raudtee investeerimisvõimekus 2026. aastal ja jääksid tegemata ka nn tavainvesteeringud – raudtee tõsteremont ja raudteerajatiste (sillad, truubid, ooteplatvormid, ülesõidud, ülekäigud) korralised remondid. Nimetatul oleks otsene mõju raudtee toimepidevusele ja -ohutusele, mistõttu tuleks raudteel ka kiirusi vähendada," loetles taristuminister põhjuseid, miks laenuraha on hädavajalik.

Rahandusministeeriumil on aega Sveti taotluse osas seisukoht kujundada kuni 23. oktoobrini.