Eesti toetas ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, milles kutsutakse Iisraeli üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumidel. Ka kevadel toimunud hääletamisel toetas Eesti Palestiina ÜRO-sse vastuvõtmist.

Tegemist on põhimõttelise muudatusega, kuna varem on Eesti Palestiina küsimustes jäänud pigem erapooletuks.

"Me näitame oma tegevusega väga selget positsiooni, mis puudutab rahvusvahelise õiguse taastamist ja see lähtub ka meie tegevusest, mis puudutab näiteks Venemaa okupatsiooni ja agressiooni Ukraina vastu," ütles välisminister Margus Tsahkna (E200). Meie välispoliitika ei saa aktsepteerida topeltstandardeid. Rahvusvaheline õigus peab saama tagatud ka näiteks Gaza konflikti puhul."

Euroopa Liidu riigid jagunesid hääletamisel peamiselt kaheks. Resolutsiooni poolt jätsid hääletamata kaksteist ja poolt olid kolmteist riiki. Vastu hääletasid vaid Tšehhi ja Ungari. Ka USA oli resolutsioonile vastu.

Riigikogu väliskomisjoni liikme Urmas Reinsalu (Isamaa) hinnangul oleks Eesti pidanud jääma erapooletuks.

"Nüüd me asume seisukohale ja nõuame ÜRO-s, et loetud kuude jooksul peaks Iisrael kõigist territooriumitelt, mis on n-ö siis Palestiina omad selle kontseptsiooni järgi, lahkuma." ütles Reinsalu. "Tähendab, kolmandikult oma riigi territooriumilt lahkuma, nähes ette igasugused varalised ja poliitilised resultatiivsed otsused."

Kuigi resolutsioonil pole rahvusvahelisel tasandil suurt kaalu, ei veennud Eesti argumendid ka rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktorit Indrek Kannikut piisavalt.

"Küsimus on nagu rohkem selles, et kuhu me ennast paigutame liitlaste kontekstis. Kuigi ma ütlesin, meie liitlased on lõhki selles küsimuses, aga ma ütleksin, et suurem osa meie kõige lähedasematest liitlastest ei toetanud resolutsiooni, vaid oli kas erapooletu või vastu. Kas selles olukorras meil on oma positsiooni muutmine mõtestatud? Mina arvaks, pigem ei," rääkis Kannik.

Ka peab Kannik naiivseks lootuseks, kui Eesti loodab globaalselt lõuna poole hoides saavutada eesmärgi, et need riigid toetaks rohkem Ukrainat. "Tegelikult nende riikide otsuseid, kuidas nad Ukraina küsimuses käituvad, Vene-Ukraina sõja küsimuses käituvad, meie hääletus ÜRO-s selles küsimuses ei muuda."

Riigikogu väliskomisjoni esimees Reformierakonna liige Marko Mihkelson teatas, et komisjon kohtub välisministri ja kantsleriga 7. oktoobril, et arutada ohte, mis kaasnevad kursimuutusega Eesti välispoliitikas.