Venemaa valitsus kiitis pühapäeval heaks järgmise kolme aasta eelarvestrateegia ja järgmise aasta eelarveprojekti ning selle kohaselt kavatseb riik kulutada 2025. aastal sõjalistel eesmärkidel 13,2 triljonit rubla (umbes 125 miljardit eurot). Sel aastal on Venemaa kaitsekulude maht 10,4 triljoni rubla (99 miljardit eurot), mis tähendab sõjategevuseks planeeritava raha kasvu aastaga 26 miljardi euro ehk 27 protsendi võtta, vahendas ISW.

Seaduse kohaselt hiljemalt 1. oktoobriks Vene riigiduumale esitatava eelarvekava kohaselt suureneb eelarve tulude pool järgmisel aastaks 12 protsenti ehk 40,296 triljoni rublani (382,8 miljardi euroni) ning tulude osakaal mujalt kui nafta- ja gaasiekspordist riigikassasse ulatub 73 protsendini. Föderaalkulutused suurenevad 41,470 triljoni rublani (394 miljardi euroni), eelarvepuudujääk on umbes 0,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Uudisteväljaanne Bloomberg teatas, et Venemaa kulutab 2025. aastal oma eelarvest sõjaliseks otstarbeks ning sisejulgeolekule ligi 40 protsenti, mida on rohkem kui haridusele, tervishoiule, sotsiaalpoliitikale ja föderaalmajandusele kokku.

Samas öeldakse ka, et Venemaa juhtkond suurendab eelarve salastatud osa suurust tänavuselt 11,1 triljonilt rublalt (105 miljardilt eurolt) järgmisel aastal 12,9 triljoni rublani (122 miljardi euroni).

ISW juhtis tähelepanu sellele, et Vene valitsus rõhutas eelarve kohta antud infos sotsiaalsete vajaduste rahuldamist, püüdes juhtida tähelepanu kõrvale sõjaliste kulutuste kasvult.

Nii ütles Venemaa peaminister Mihhail Mišustin 24. septembril, et valitsus kavatseb täita kõiki sotsiaalseid kohustusi oma kodanike ees, ning viitas kavandatavatele kulutustele meditsiini, pensionide ja riiklikele projektide rahastamiseks.

Rahandusminister Anton Siluanov tunnistas siiski, et Venemaa sõjapidamiseks Ukrainas suunatakse märkimisväärseid ressursse, kuid rõhutas, et 40 triljonit rubla (umbes 382 miljardit eurot) läheb kuue aasta jooksul ka 19 riiklikule projektile, mis on kaks korda suurem kui aastateks 2019-2024 eraldatud raha. Siluanov märkis ka, et Venemaa kavatseb kulutada 180 miljardit rubla (umbes 1,7 miljardit eurot) kommunaalteenuste infrastruktuuri moderniseerimiseks ja soodushüpoteegiprogrammidele.

ISW rõhutab, et Kremli ametnikud kardavad tõenäoliselt sõjaväsimust Venemaa elanike seas ja püüavad säilitada avalikkuse toetust sõjale, rõhutades Kremli keskendumist sotsiaalsetele projektidele.

Asepeaminister: Venemaa elab üle igasuguse nafta hinna

Venemaa elab üle igasuguse naftahinna languse, riigi majanduse sõltuvus süsivesinike ekspordist väheneb, ütles asepeaminister Aleksandr Novak usutluses väljaandele Al-Arabiya.

"Üldiselt vähendame strateegiliselt oma majanduse sõltuvust süsivesinikest, naftast, gaasist. Kui näiteks varem moodustas energiaressursside ekspordiks müümine üle 50 protsendi meie eelarvetuludest, siis nüüd on see alla 30 protsendi," rääkis Novak esmaspäeval avaldatud intervjuus.

"Me elame üle iga hinna," vastas Venemaa asepeaminister küsimusele, kas nafta madal hind on Venemaale halb.

Ta märkis, et mõni majandusteadlane "muudab aasta jooksul oma hinnangut kümme korda". "Need on majandusteadlased, kes justnagu kohandavad oma ennustusi faktidele," lisas Novak.

Asepeaminister väitis, et eelmisel aastal kasvas Venemaa majandus 3,9 protsenti, mida on rohkem kui maailma keskmine ning ka rohkem kui Euroopas ja USA-s. Selle aasta seitsme kuuga on Vene majanduse kasvutempo Novaki kinnitusel 4,4 protsenti.