USA naftamagnaat muretseb Lähis-Ida kriisi ja tarnehäirete pärast
USA naftaparun Harold Hamm andis intervjuu ajalehele Financial Times ning avaldas muret Lähis-ida kriisi pärast, kuna see võib häirida globaalset naftakaubandust.
Hamm andis oma intervjuu Financial Timesile vahetult enne seda, kui Iraan korraldas raketirünnaku Iisraeli vastu. Iraani rünnak tõstis maailmaturul nafta hinda ning rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli kolmapäeva õhtul umbes 75 dollarit barreli kohta.
Analüütikud hoiatavad, et laiem konflikt võib ohustada Pärsia lahe riikide nafta- ja gaasieksporti läbi Hormuzi väina. Läbi selle väina liigub ligi 20 protsenti maailma toornafta tarnetest.
Tarnehäired paneks Joe Bideni ja Kamala Harrise ebamugavasse olukorda, kuna juba viie nädala pärast toimuvad USA presidendivalimised. Mõlemad lubavad aga langetada tarbekaupade hinda.
USA autokütuse hind on praegu keskmiselt 3,40 dollarit galloni kohta. See on ligi kolmandiku võrra madalam kui 2022. aasta keskpaigas. Toonane hinnatõus oli seotud Venemaa sissetungiga Ukrainasse.
Vabariiklaste rahastaja Hamm kritiseeris veel Joe Bideni administratsiooni energiapoliitikat. Hamm rääkis, et strateegilise naftavaru (SPR) on langenud madalale tasemele ning see jättis riigi Lähis-Ida naftahinnašoki suhtes haavatavaks.
USA strateegilised naftavarud, mida hoitakse maa-alustes hoidlates Texase ja Louisiana osariigis, on maailma ühed suurimad ja nende hoidlate mahutavus on ligi 714 miljonit barrelit.
Strateegiline reserv loodi pärast 1973. aasta energiakriisi, Bideni administratsioon alustas nafta vabastamist SPR-st 2021. aastal, et hoida kodumaist autokütuse hinda madalal tasemel. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse vabastas Biden varudest veel 180 miljonit barrelit. Seejärel hakkas USA taas reserve täitma ning see on jõudnud 382 miljoni barrelini.
Hamm kritiseeris veel Bideni administratsiooni poolt kehtestatud regulatiivsed piirangud ja väitis, et töösturid ei suuda seetõttu tootmist kiiresti suurendada. Samas on USA naftatoodang tõusnud Bideni administratsiooni ajal rekordtasemele ning naftahiiglased teenivad veel rohkem raha kui Trumpi ajal. USA on suurendanud ka veeldatud maagaasi eksporti.
Ka uuringufirma ClearView Energy Partners Kevin Book ütles, et USA on praegu tarnehäiretega toimetulekuks paremas olukorras kui 1970. aastate alguses. Toona kehtestas naftakartell OPEC embargo vastuseks USA otsusele toetada Iisraeli sõjaväge Yom Kippuri sõjas.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: FT