Riyadh tahab kaitsta turuosa ja võib anda löögi Kremli rahakoti pihta
Saudi Araabia tahab globaalsel naftaturul kaitsta oma turuosa ning võib tootmist suurendada. Riyadhi samm annaks Kremli rahakotile karmi löögi, kuna Vene riigikassa sõltub naftatuludest.
Veebiväljaanne Politico kirjutab, et Riyadh on üha rohkem pettunud selles, et teised naftariigid ei suuda oma tootmise kärpeid kooskõlastada, et tõsta nii nafta hinda umbes 100 dollarini barreli kohta. Investorid väidavad nüüd, et Saudi Araabia tahab oma turuosa kaitsta ning võib suurendada eksporti.
See strateegia võib kaasa tuua hindade languse ning tuua halbu uudiseid Venemaale. Nafta ja gaas on Venemaa suurim tuluallikas.
"Saudi Araabia võimalik samm kujutab endast tohutut ohtu Moskva riigieelarvele, kuna see sõltub naftatuludest," ütles Norras tegutsev Vene energiaekspert Mihhail Krutihhin.
Carnegie keskuse teadur Alexandra Prokopenko tõi samuti välja, et Kremli jaoks on panused kõrged.
"Praeguste vahetuskursside juures tooks 20 dollari suurune naftahindade langus kaasa 1,8 triljoni rubla (20 miljardit dollarit) suuruse tulude vähenemise. See võrdub umbes ühe protsendiga Venemaa SKP-st. Valitsus seisaks valiku ees, kas vähendada kulutusi (sõja ajal on see ebatõenäoline) või leppida kiire inflatsiooni ja eriti kõrgete intressimääradega," ütles Prokopenko.
Ajaleht Financial Times teatas juba eelmisel nädalal, et Saudi Araabia võib loobuda oma pikaaegsest eesmärgist tõsta nafta hind umbes 100 dollarini barreli kohta. Saudi Araabial on ka võimas tootmis- ja ekspordivõimekus.
Konsultatsioonifirma ICIS naftaekspert Ajay Parmar ütles, et maailmaturul pole nõudlus nafta järele nii suur, kui saudid soovivad.
"Mõned tootjad, sealhulgas Venemaa, ületavad järjepidevalt oma kvoote, mis tähendab, et hind ei ole 100 dollarit barreli kohta ning saudid on kaotamas kannatust. See oleks üks viis (tootmise suurendamine), kuidas saudid saaksid turule saata sõnumi, et nad tegutseks," ütles Parmar.
Venemaa toornafta Urals hind on praegu umbes 67 dollarit barreli kohta. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli neljapäeva hommikul 74,74 dollarit barreli kohta.
Maailma suurimaid majandusi ühendav G7 kehtestas küll Vene naftale hinnale, mille kohaselt ei tohtinud Vene naftat müüa kallimalt kui 60 dollarit barreli kohta. Hinnalage plaaniti jõustada transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu. Venemaa ehitas aga varilaevastiku ja hiilib sanktsioonidest kõrvale.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: Politico