"Ma arvan, et see kauglöökide andmise otsus võib-olla ei ole väga kaugel. Võib-olla see on tulemas lähinädalatel või lähikuudel," ütles Kannik.

"Seda, et hakatakse Ukraina õhuruumi kaitsma, nii nagu Iisraeli puhul Ameerika Ühendriigid ja veel mõned liitlased tegid, me lähikuude perspektiivis veel ei näe," lisas ta.

Rääkides Ukraina võiduplaanist, millele president Volodõmõr Zelenski lääne liidritelt toetust küsib, ütles Kannik, et selles on tõenäoliselt kolm konkreetset alateemat. "Üks on sõjalise toetuse jätkumine, õhutõrje toetus, mürsutootmise suurendamine. Siis on sees ka poliitiline pool, kuhu kuulub võimalikult kiire saamine NATO-sse ja Euroopa Liitu ning julgeolekugarantiid üldiselt. Ja ma arvan, et seal on ka Ukraina majanduslik toetamine," loetles Kannik.

"Siin on ka poliitilist taktikat. Ma arvan, et Zelenski eesmärk on see, et midagi veel olemasolevalt USA administratsioonilt kätte saada," sõnas ta.

Kanniku sõnul on endiselt probleem, et lääne valitsused ei julge panustada Ukraina sõjalisse abistamisse nii palju, et Ukraina võiks selle sõja võita. "Parimal juhul tahetakse, et Ukraina rinne kokku ei kukuks ja et Venemaa ei võidaks sõda. Selles on lääne pealinnades minu arvates konsensus olemas," lausus ta.

USA president Joe Biden aga ei ole aga tuumahirmu tõttu ja laiema deeskaleerimise ideoloogia tõttu Kanniku sõnul julgenud kaugemale Ukraina sõjalise abistamisega minna.