Euroopa gaasiturg on eelolevaks talveks sama hästi ettevalmistunud nagu eelmiseks talveks, ütles Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson ERR-ile.

"Gaasimahutid on ligi 95 protsenti täidetud, tarbimine on madalamgi kui eelmisel aastal ning LNG-d on vajadusel piisavalt saadaval. Balti riikide valmisolek talveks on samuti hea, kuigi mahutites on mõnevõrra vähem maagaasi kui eelmisel aastal ning tarbimine erinevalt ülejäänud Euroopast on sel aastal tõusnud," tõi ta välja.

Mullu oktoobris oli Hollandi gaasibörsil TTF gaasi megavatt-tunni hind tänavusest ligi kümne euro võrra kõrgem ja Alliksoni sõnul tuleb ka novembri gaasihind suure tõenäosusega eelmisest aastast madalam.

"Tulevikutehingute hinnad on hetkel talvekuudeks tasemel 40–41 eurot megavatt-tunnist, võrreldes eelmise aasta kõrgeima hetke novembrikuu tasemega 46 eurot megavatt-tunnist, mis langes 2024. aasta veebruariks tasemeni 26 eurot megavatt-tunnist," tõi Allikson välja. "Talv on seega algamas madalama hinnatasemega ja edasine sõltub eelkõige ilmast."

Kaugkütte hinnaprognoosi kohaselt jääb selle maksumus tänavusel kütteperioodil umbes samasse suurusjärku nagu eelmisel ja suuri kõikumisi pole oodata.

Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu juht Siim Umbleja ütles "Vikerhommikule", et mõnes kohas on kaugkütte hind isegi päris märkimisväärselt langenud. Ta tõi välja, et suurematest piirkondadest langetati viimati hinda Pärnus.

Alanud kütteperioodi stabiilsete hindade põhjus on Umbleja sõnul kütuse hinnad: Eesti kõige kasutatavam kütus on puiduhake ehk kohaliku metsatööstuse jäägid ning selle hind on olnud stabiilne ja kättesaadavus hea.

"Ei ole näha või kuulda mingisuguseid probleeme, et kellelgi poleks lepinguid sõlmitud uueks küttehooajaks või kuskil oleksid mingid tarneraskused kollitamas. Vähemalt tänase seisuga tundub, et põhikütuse osas väga suuri hinnakõikumisi tulla ei tohiks," kinnitas ta. "Kui seda ei tule, siis ei tohiks ka väljundhind muutuda."

Muutuva komponendina tõi Umbleja välja inimeste palgaootused, mis inflatsiooni tõttu suurenevad, ning teenuseosutajate hinnatõusud, kuid suurt pilti see tema kinnitusel ei mõjuta.

Arutlusel on olnud toasoojatarbijatele kaugkütte püsitasu kehtestamine, mille pakkus aasta alguses välja konkurentsiamet.

Umbleja märkis, et kaugkütte hind kujuneb keerulise valemi põhjal, kuid tema hinnangul tuleb püsitasu ehk püsikulude eraldi arvestamine niikuinii millalgi laiemalt kasutusele, sest elektrivõrgul ja gaasivõrgul on see praegugi kasutusel ning on näha, et ühel hetkel võtavad selle üle kõik energiavõrgud.

Gaasi hinda mõjutab Ukrainat läbiva Vene gaasitransiidi saatus

Gaasi osakaal Eesti kaugküttes on Umbleja sõnul tasapisi vähenenud, näiteks 2022. aastaks oli see langenud 13 protsendini.

Marko Allikson märkis, et keegi ei oska praegu ette öelda, milliseks kujuneb eeloleva talve ilm, kas külm või sarnane eelmiste aastatega.

"Lisaks ilmale mõjutab talve gaasihindu kindlasti Ukrainat läbiva Vene gaasitransiidi saatus – turg ootab transiidi lõppemist, ent kui seda ei juhtu, siis on gaasihinnal pigem langusruumi," tõdes Alikson.

Teise olulise geopoliitilise riskina tõi Allikson välja Iraani-Israeli konflikti võimaliku laienemise selliselt, et see võiks mõjutada Katari – ligi viiendiku maailma LNG eksportija – gaasieksporti, ent seni tundub Alliksoni sõnul, et selle tõenäosus on siiski pigem väike.

Kaugkütte hinnad kooskõlastab Eestis konkurentsiamet, mille paika pandud piirhinnast kõrgemat hinda ei tohi soojatootja klientidelt küsida.

4. oktoobri seisuga on Utilitas Tallinna soojuse piirhind Tallinna võrgupiirkonnas 75,58 eurot megavatt-tunnist, Gren Tartu piirhind on 85,80 eurot, Gren Viru hind 62,78 eurot, Gren Viljandil 74,42 eurot ja Gren Eestil Pärnu võrgupiirkonnas 95,38 eurot megavatt-tunnist ning kõigile hindadele lisandub käibemaks. Adven Eesti soojuse piirhind jääb sõltuvalt piirkonnast vahemikku 82,16 eurost kuni 138,15 euroni megavatt-tunnist pluss käibemaks.

Tegelikult klientidelt küsitav hind võib aga piirhinnast madalam olla.