Leht: USA survestas Londonit Chagose saartest loobuma

President Joe Bideni administratsioon survestas Ühendkuningriiki Chagose saartest loobuma, kuna USA kartis, et kaotab kontrolli saarestikus asuva enda õhuväebaasi üle, väitis ajaleht The Telegraph. Briti valitsus otsustas eelmisel nädalal anda India ookeani keskosas asuva Chagose saarestiku üle Mauritiusele.
Mõni päev pärast juulis toimunud Ühendkuningriigi üldvalimisi ütlesid Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu ja välisministeeriumi kõrged ametnikud Briti uut valitsust moodustama asunud leiboristidele, et keeldumine saartest loobuda võiks ohustada Londoni erisuhteid Washingtoniga.
Telegraphi andmeil survestasid USA esindajad Ühendkuningriiki lepingut sõlmima, kartes, et kui seda ei allkirjastata, taotleb ja saab Mauritius Rahvusvaheliselt Kohtult (ICJ) siduva otsuse saarte oma kontrolli alla võtmiseks, mis tähendaks aga Diego Garcia saarel asuva õhubaasi sulgemist.
Nüüd sõlmitud lepingu kohaselt võtab Mauritius küll saarestiku oma kontrolli alla, kuid Suurbritannia ja USA saavad õiguse baasi veel 99 aastat rentida, kusjuures 1960-70ndatel saartelt ära aetud chagoslased saavad õiguse naasta teistele saartele, kuid mitte Diego Garciale.
Baasi peetakse strateegiliselt oluliseks, kuna sealt ulatavad pommituslennukid lendama Lähis-Idasse. Nii on USA kasutanud Diego Garciat reidideks Iraagis ja Afganistanis.
Britte survestanud USA ametnikud olevat väitnud, et saarte üleandmine kaitseks Suurbritannia erisuhteid USA-ga ning ICJ siduv kohtuotsus muudaks lennukite lendamise baasi, remonditööde tegemise seal ja koostöö ÜRO agentuuridega keerulisemaks, märkis The Telegraph.
Konservatiivid kritiseerisid tehingut
Alates kokkuleppe väljakuulutamisest neljapäeval on Briti opositsioonilised parlamendiliikmed valitsust kritiseerinud, leides, et see ei oleks tohtinud nõustuda territooriumist loobumisega ja sõjaväebaasi rentimisega, mis seni tema valduses oli.
Konservatiivist endine peaminister Boris Johnson ütles, et tehing on kohutav ning muutis Ühendkuningriigi haletsusväärseks.
Mõned väitsid ka, et baasi ohustab Hiina nuhkvara, kuna Mauritius ja Hiina on lähedastes suhetes.
Telegraph märkis siiski, et tehingu täielikud tingimused, mida pole avalikustatud, sisaldavad kaitseklauslit, et ilma Suurbritannia ja USA kokkuleppeta ei saaks Hiina saartel oma luuretegevust arendada.
Parlamendiarutelul, kus otsusest räägiti, ütles tooride liidrikandidaat Robert Jenrick: "Andsime just üle suveräänse Briti territooriumi väikesele saareriigile, mis on Hiina liitlane – ja me veel maksame selle privileegi eest. Kõik selleks, et välisminister saaks oma järgmisel Põhja-Londoni õhtusöögil end hästi tunda."
Välisminister David Lammy ütles esmaspäeval parlamendisaadikutele, et Suurbritannia ja Mauritiuse vaheline vaidlus ei ole ilmselgelt jätkusuutlik ja leiboristid seisid valiku ees, kas baasist täielikult loobuda või rikkuda rahvusvahelist õigust.
Briti ülemereterritooriumide sõbrad, Ühendkuningriigi omanduses olevatele Euroopa-välistele saartele pühendunud heategevusorganisatsioon, nimetas Lammy avaldust häbiväärseks. "[Saarte] võõrandamisega tegelemine läheb vastuollu meie rahvuslike huvidega ja see tuleb kohe lõpetada," öeldakse selle avalduses.
Rahvusvaheline Kohus oli samas juba välja andnud mittesiduva otsuse, et saared kuuluvad Mauritiusele, ja kohtu hinnangul oli Ühendkuningriigi tegevus põlissaarlaste väljasaatmisel nende kodudest 1960. aastatel kahetsusväärne.
Valitsus rõhutas, et Briti India ookeani territooriumi suveräänsusest loobumise tehing tulenes jätkusuutmatust õiguslikust positsioonist ega avalda mõju teistele vaidlusalustele territooriumidele, sealhulgas Falklandi saartele ja Gibraltarile.
Peaministri pressiesindaja ei kommenteerinud kulusid, mis Ühendkuningriigi maksumaksjatele langevad seoses 99-aastase lepinguga Briti ja USA sõjaväebaasi rentimiseks Diego Garcial.
"Valitsus päris olukorra, kus Diego Garcia sõjaväebaasi pikaajaline turvaline toimimine oli ohus seoses selle vaidlustatud suveräänsuse ja juriidiliste väljakutsetega, sealhulgas erinevate rahvusvaheliste kohtute ja tribunalide kaudu," ütles valitsuse pressiesindaja. "Te teate, et eelmine valitsus algatas 2022. aastal suveräänsusläbirääkimised ja viis läbi mitu vooru läbirääkimisi. See valitsus jätkas läbirääkimisi ja jõudis kokkuleppele, mis tähendab, et esimest korda enam kui 50 aasta jooksul on baasi suhtes olemas vaieldamatu, juriidiliselt turvaline ja Mauritiuse täieliku toetusega kokkulepe."
Konservatiivid muretsevad nüüd aga selle pärast, et Argentina võib pöörata taas pilgu Falklandi saarte poole ja ka Hispaania jaoks olulise Gibraltari saatuse pärast tuntakse taas muret.
Küsimusele, miks ei tohiks Chagose saari vaadelda pretsedendina teiste suveräänsusvaidluste, nagu Falklandi ja Gibraltari, jaoks, vastas pressiesindaja: "See on ainulaadne olukord, mis põhineb selle unikaalsel ajalool ja oludel ega mõjuta teisi ülemereterritooriume."
"Briti suveräänsus Falklandi saartel või Gibraltaril ei ole läbiräägitav," lisas ta.
Suurbritannia on varem olnud Gibraltari pärast tülis Hispaaniaga. Gibraltar läks 1713. aasta Utrechti leppega Suurbritanniale, kuid Madrid ei ole täielikult loobunud mõttest see veel kunagi tagasi saada.
Falklandi saarte üle pidas Ühendkuningriik lühikese eduka sõja Argentina 1982. aastal.
Gibraltari ja Falklandi omavalitsused tegid avalduse, milles rõhutasid, et jäävad Londoni võimu alla, kuna nende elanikud tahavad jääda brittideks.
Toimetaja: Mait Ots











