Chagose saared kuulusid Suurbritanniale alates 1814. aastast, saartel paiknevad USA ja Briti sõjaväelased. Aastaid taotles saari endale ka Mauritius ning London andiski saared üle. Tehingu raames saavad USA sõjaväelased jääda Chagosele. 

Vähemalt avalikus ruumis kiitis Washington saarte üleandmise heaks. Samas ajaleht The Times kirjutab, et eraviisiliselt väljendasid ameeriklased oma rahulolematust, kuna Chagose saarte hulka kuulub ka Diego Garcia. 

Seal paikneb alates 1971. aastast USA ja Briti sõjaväebaas. Väidetavalt muretseb nüüd Washington, et Hiina võib naabersaartele rajada luuramise jaamu. 

"See on hämmastav, et see juhtus, arvestades, et oleme Hiinaga tegelikult külmas sõjas," ütles üks valitsusallikas ajalehele The Times. 

Samas teised valitsusallikad lükkasid tagasi väited, et USA väljendas saarte üleandmise pärast rahulolematust. Mõned vaatlejad aga muretsevad, et Mauritius võib mõned saared Hiinale rentida. Hiina ja Mauritius juba süvendavad majandussidemeid ning kaubavahetus kahe riigi vahel kasvab. 

Samas Briti välisminister ütles, et tehingu raames sõlmiti leping ning Suurbritannia säilitab 99 aastaks suveräänsuse Diego Garcia saare üle. 

Kokkuleppe raames tohivad chagoslased naasta teistele saartele, kuid Diego Garciale nad minna ei tohi. 

Ka Briti kaitseminister kiitis kokkuleppe heaks ning lubas, et leping ei ohusta sõjaväebaasi tegevust. Lepingut toetasid avalikult veel USA president Joe Biden, kaitseminister ja välisministeerium. 

Toorid pole aga viimaste arengutega rahul. Konservatiivid muretsevad nüüd, et Argentina võib pöörata taas pilgu Falklandi saarte poole. Ka Gibraltari saatuse pärast tuntakse taas muret.

Suurbritannia on varem olnud Gibraltari pärast tülis Hispaaniaga. Gibraltar läks 1713. aasta Utrechti leppega Suurbritanniale, kuid Madrid ei ole täielikult loobunud mõttest see veel kunagi tagasi saada.

Gibraltari ja Falklandi omavalitsused aga tegid avalduse, milles rõhutasid, et jäävad Londoni võimu alla, kuna nende elanikud tahavad jääda brittideks.