Varem Eesti Energiat juhtinud Sutteri sõnul pole oluline üksnes sisendi absoluutne maksumus, vaid see, milline on hind võrreldes konkurentturgudega, kuhu Eestist kaupu eksportida soovitakse. 

"Paraku siin on meie pilt täna juba üsna kehva. Kui vaadata plaane, ükskõik kas poliitiliste eelistustega energiaportfelli arendamine või Kesk-Euroopaga sünkroniseerimine, siis olukord läheb päris palju hullemaks," rääkis Sutter. 

Tööandjates tekitavad küsimusi kliimaministeeriumi arvutused, mille alusel jõutakse järeldusele, et taastuvenergia toetused viivad elektri börsihinna 2023. aasta 9,08 sendi tasemelt aastaks 2035 6,6 sendi tasemele. Arvestades elektri lõpphinda, kus sees kõik maksud, taastuvenergia ja võrgutasud, langeks elektri hinda 2023. aasta 17,9 sendi tasemelt 15,4 sendini aastal 2035.

Sutteri sõnul on mõjuanalüüsid puudulikud. "Me peame korraks aru saama sellest, kuidas elektriturg toimib. Olen jätkuvalt seda meelt, et elektriturg toimib hästi ja elektriturg on kui peegel - ei ole mõtet peeglit süüdistada, kui ei meeldi, mis peeglist vastu paistab," rääkis ta. 

Tööandjate juht märkis, et tihti näeme Põhjamaades odavamat elektrit, mis tähendab, et elektrit ei tule ühendustest Balti riikidesse piisavalt. 

Sutter märkis, et suvisel ajal on elektrit üle, kuid nendel päevadel, kus seda oli puudu, reageeris turg väga uniselt.

"Seal võis olla küsimus mõnekümnes megavatis kohalikus tootmises. Minu arust hästi pragmaatiline vaade on, et kõigepealt meil oleks vaja kiiresti reageerivat võimsust, mis need tipud ära lõikaks, et me oleks Põhjamaade hinnas," rääkis ta. 

Üsna pea on suvisel ajal energiat üle ja tuleb palju negatiivseid tunde, mil jaamad pidid seisma. Sutteri hinnangul peaks küsima, kas seda on mõtet kõike doteerida. "Võib-olla peaksime mõtlema, miks see hind meil kõrgeks läheb," ütles ta. 

Sutter märkis, et Eesti ega Balti elektriturgu ei saa vaadata Põhjamaadest isolatsioonis ning oma energiastrateegiat peaks koostama ülejäänud regioonis toimuvast lähtudes.  

Kliimaministeeriumi asekantsleri Jaanus Uiga sõnul tuleb elektriturgu modelleerida kogu turu vastu ning ministeerium proovis parimal võimalikul moel prognoosida, mida teised riigid teevad. 

Sutteri hinnangul 2035. aastaks prognoositav hinnatase tähendaks kolmandiku võrra kallimat hinda kui Soomes ning Rootsist veelgi kallimat. Plaan võiks tema sõnul olla, kuidas saavutada konkurentsivõimeline hind ning see tähendab võrdlust regioonis. "Eesti elektri hind on kujunemas regiooni kõige kallimaks. Sellisel puhul peame muretsema, kas tänanegi tarbimise tase säilib, suuremad tarbijad võivad siit lahkuda, nad lihtsalt ei pea vastu sellele hinnale," ütles ta. 

Jaanus Uiga ütles vastuseks Sutteri kriitikale, et prognoositud hinnatase on siiski keskmine ning suurtarbijatele tuleb hind madalam ning kasutusele tuleb võtta spetsiifilised lahendused.

"Juba praegu need, kes tarbivad kõrgemal pingeastmel, näiteks need kes on otse liitunud põhivõrguga, nende tariif on kordades soodsam kui kodutarbijal," märkis Uiga. 

Uiga sõnul on kindlasti vaja plaani, kui on soov tarbimist kasvatada. "Meie hindasime, et 15,4 teravatt-tunni tarbimise mahu vastu me suudaksime kahe teravatt-tunni mahus meretuuleparki toetada," rääkis ta. 

"Eleringi hinnang, mida me oleme arvestanud oma prognoosides, võtab arvesse elektriautode lisandumist, soojuspumpadele üleminekut, kõike muud. See ei jõua 15,4 teravatt-tunnini aastaks 2035. Ehk neli-viis teravatt-tundi, mis peab juurde tulema, see on see, mida ei suuda hinnata, energiamahukad tööstused, mille lisandumiseks tuleb eraldi tööd teha, tervikpakett kokku panna," kirjeldas Uiga.