Purga on Eesti Päevalehele kärbetest rääkides öelnud, et kultuuriministeeriumi kärpest pääsevad neli valdkonda: kirjandus, filmide tagasimaksefond, spordi suursündmused ja venekeelse ajakirjandusliku sisu loomiseks erameediale eraldatud toetus.

Purga sõnul säästetakse spordi suursündmusi kärpest tänu eelmisel aastal tehtud otsusele, mis tõi lisaraha uueks taotlusvooruks: otsusega antakse kolm miljonit eurot aastas rahvusvaheliselt väga kõrge taseme ja suure riigi turundamise potentsiaaliga spordivõistluste toetamiseks.

"Sedalaadi suurvõistlused toovad Eestisse märkimisväärse hulga väliskülalisi, elavdavad majandust ja regionaalarengut. See on pikaaegse mõjuga otsus, mis vajab aega toimima hakkamiseks. Suursündmuseid saab Eestisse tuua pikaaegse tööga. See vajab tugevaid korraldajad, kes omakorda vajavad kindlust, et suurvõistlusi on mõtet taotlema ja planeerima hakata. Taotlusvoorust on sel aastal toetatud Rally Estonia ning laskesuusatamise MK ja MM-i korraldamist," rääkis minister.

Teiste spordisündmusi puudutavate taotlusvoorude kohta saabub lõplik selgus kahe nädala pärast, kui valitsuses riigieelarve kinnitatakse.

Kokku toetab kultuuriministeerium 2024. aastal kolmest eri taotlusvoorust spordisündmuste korraldamist ligi kuue miljoni euroga.

Ühe suurema summana andis ministeerium selle aasta tegevusteks WRC Delfi Rally Estonia 2025 korraldajale Estonian Autosport Events 1 150 000 eurot. Enamik sporditoetusi on kümnetes tuhandetes, näiteks sai Simple Sessioni korraldaja Elamussport 50 000 eurot.

Purga: venekeelne erameedia oleks riigi toetuseta kahjumlik

Erameediale mõeldud toetust, mis puudutab venekeelse sisu tootmist, säästis ministri sõnul kärpest jätkuv sõda Ukrainas ja Venemaa infosõda.

"See seab Eesti riigile erilise kohustuse ning vajaduse tagada siin elavate isikute tõene informeeritus. Selleks on vajalik tagada ka kohaliku venekeelse erameedia suutlikkus pakkuda kõrgel tasemel usaldusväärseid ja mitmekesiseid ajakirjanduslikke käsitlusi ja tuua venekeelseid Eesti elanikke ühisesse kommunikatsiooni- ja inforuumi," ütles Purga.

Purga sõnul on osaliselt või ainult vene keeles uudiseid ja teavet tarbivate Eesti elanike osakaal ühiskonnas piisavalt suur ning nende Eesti infoväljas hoidmine on strateegilise tähtsusega küsimus.

"Samas pole kohalik venekeelne sihtrühm meediamajanduse kontekstis tervikuna nii suur, et võimaldada meediamajadele kasumlikku tegevust," lisas minister.

"Olukorras, kus Eestis on paljude Venemaa meediakanalite edastamise keelustatud – 2022. aastal lõpetati Eestis 51 Venemaa telekanali edastamine ning suleti juurdepääs 195 veebilehele, praegu on arvud vastavalt 53 ja 307 – peab riik tugevdama selgeid alternatiive kohalikus venekeelses inforuumis," sõnas Purga.

Olgugi, et ministeerium polnud nõus avalikustama neile teadaolevaid arve venekeelse erameedia loetavuse kohta, kinnitas Purga, et riik monitoorib selle sisu lugejate arvu ning sellele tuginedes leiab, et toetus on vajalik.

Venekeelne erameedia saab alates 2022. aastast, kui algas Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, kultuuriministeeriumi eelarvest toetust miljon eurot aastas.

Selle aasta tegevusteks sai Postimees Grupp toetust 300 000 eurot, Delfi Meedia samuti 300 000 eurot, Äripäev 212 200 eurot ja Põhjaranniku kirjastus 187 800 eurot.

Kultuuriministeerium peab leidma järgmisel aastal oma haldusalast viie protsendi jagu kärpeid nii ministeeriumi antavate toetuste, tööjõukulude kui ka majanduskulude arvelt. Kolme aasta jooksul peab kokkuhoid olema vastavalt 10 protsenti.

Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute kärbe on järgmisel aastal neli protsenti, mille järel see külmutatakse kuni aastani 2028.