EOK uue presidendi ees seisab nüüd valik – kas pühenduda endiselt tippspordi arendamisele või pöörata rohkem tähelepanu ka üldiselt liikumise edendamisele.

"Tal ei olegi midagi valida. Ta peab seda teenust hakkama täitma, mida ühiskond hakkab tema käest rohkem küsima. Seni on sporti käsitletud rohkem näitemängu ja meelelahutusliku komponendina ülejäänud ühiskonnale, pakkudes natuke ka eeskujusid, aga ei ole sekkunud igapäevaellu. Nüüd me näeme, et igapäevaelus tervisega seotud igasugused probleemid süvenevad, inimesed elavad kauem. Ja nii hakatakse vaatama, et seal on terve hulk vihjeid ja meetodeid ja kogemust, kuidas tervist saab parandada," lausus sporditeadlane Kristjan Port.

Port viitab sellele, et EOK spordi esindusorganisatsioonina peab võtma enda suunata inimeste kehalise aktiivsuse suurendamise. Paljude ministeeriumide arengukavades on see eesmärk sõnastatud, kuid pole kirjas, kuidas seda teha.

"Aga meil ei ole vaja eesmärke, vaid meil on vaja standardit, sellist keskkonda, mis loomulikult toimib, nii et me ei peagi erilisi eesmärke püstitama," ütles Port.

Spordiajakirjanikud ei ole päri, et olümpiakomitee peaks tegelema tervisedendusega. Tõsi küll, EOK saab olla suunanäitaja, näiteks läbi tippsportlaste eeskuju.

"EOK kontor ei saa vastutada selle eest või kuidagi tagada seda, et selle asemel, et meil Valgamaal käib terviseradadel igal nädalavahetusel 5000 inimest, käiks seal 10 000. Eesti olümpiakomiteel ei ole mitte mingisugust hooba reaalselt, millega seda muudatust esile kutsuda," lausus Postimehe sporditoimetuse juht Ott Järvela.

"Tegelikult see on üks organism ja üks tervik – kui meil ei ole liikumisharrastust, noortesporti, siis lõpuks ei ole ka tippsporti. Aga tervikuna peaks ikka selle eest vastutama kõigepealt ka kultuuriministeerium ja haridusministeerium, et koolispordi osa oleks meil tugev, siis sealt kasvaks välja ka uusi võimalikke tippe," ütles spordiajakirjanik ja treener Peep Pahv.

Pahv märkis, et see on valitsuse otsustada, palju eurosid näiteks noortesporti suunata. EOK prioriteet on saada tippsporti rohkem raha.

"Jah, me võime Team Estoniat vähendada ja väiksemaks teha ja peakski tegema, sest praegu see ongi liiga lai olnud. Aga kindlasti on vaja ka raha juurde saada, et me oleks teiste riikidega konkurentsivõimelised. See on kõige tähtsam asi, millega peab hakkama tegelema," lausus Pahv.

Järvela leidis, et üks peamisi kitsaskohti meie spordis on alaliitude erinev suutlikkus oma spordiala juhtida.

"EOK saab seal anda küll nõu, saab mingisuguste reglementidega panna mingisuguseid piire paika, aga lõpuks ta ei saa minna alaliidu üldkoosolekule ja öelda: mõistlik otsus on see ja te peate tegema niimoodi. Vabas ühiskonnas pole mitte kellelgi keelatud ennast täiesti avalikult lolliks teha. Mõned Eesti alaliidud on seda võimalust kasutanud," lausus Järvela.

Samuti tõdevad ajakirjanikud, et kindlasti võiks olümpiakomitee oma presidendi suu läbi võtta rohkem sõna spordi murekohtade teemal, olgu selleks ebapädevad treenerid, doping või Vene sportlaste võistlemine. Samas on seda ka tehtud.

"Kindlasti see roll võiks olla ja saaks olla palju suurem. Ja mõelda rohkem sõnumeid läbi, et mida ja kuidas koostöös ministeeriumitega teha. Ja ettepanekuid teha, et midagi muuta, mingeid uusi algatusi-ideid välja tuua ja siis oma hinnanguid anda, see peaks olema nende roll igal juhul," lausus Pahv.

Olümpiakomitee saab igal aastal kultuuriministeeriumilt ligikaudu 13 miljonit eurot, mis jaguneb spordialaliitudele. Riigi vaatest on tegu strateegilise partneriga, kellega on hea koostöö. Oma rolli ja fookused määrab EOK ise.

"Tegelikult sport on ju tervik – me ei saa rääkida tippspordist ilma liikumisharrastuseta ja me ei saa rääkida ka liikumisharrastusest ilma tippudeta," ütles kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan.