Frei leiab, et kohtud on asüüliõigust liiga laialt määratlenud ja see tuleb tagasi tuua selle algse sõjajärgse tuumani, et riigid saaksid taastada kontrolli immigratsiooni üle, vahendas Briti väljaanne The Times.

Küsitlustes vähemalt 12 protsendipunktiga juhtiv paremtsentristlik CDU valmistab ette oma valitsusprogrammi, milles on Saksamaa kahaneva majanduse taaskäivitamise kõrval prioriteet ebaseadusliku sisserände ohjeldamine. Enam kui pooled valijad leiavad, et rändest tulenevad sotsiaalsed pinged ja pagulaste koormus riigi ressurssidele on nende suurimate murede hulgas, tõdes The Times.

Saksa valitsus laiendas septembris kontrolli kogu riigi maismaapiirile ning juhib tähelepanu sellele, et ebaseadusliku rände määr on võrreldes eelmise aastaga vähenenud poole võrra. Ometi ei usu avalikkus, et olukord on kontrolli all. Neli inimest viiest soovib sisserände vähendamist ja frustratsioon on põhjustanud võimuvastaste parteide toetuse tõusu, märkis The Times.

Frei, kes on CDU juhi Friedrich Merzi lähedane liitlane, ja keda arvatakse võtvat järgmises valitsuskabinetis kõrge ametikoha, ütles, et rände haldamise süsteem on katki ja seda ei saa ainult tehniliste parandustega ravida.

"Pärast teemaga aastaid tegelemist olen jõudnud järeldusele, et olemasoleva süsteemiga ei ole võimalik tagasi võita riiklikku kontrolli rände üle," sõnas ta. "Oleme olukorras, kus ma arvan, et igaüks, kes meie riigis lahtiste silmadega ringi käib, näeb, et me ei saa selle pingega edasi minna. Riik on ületanud oma võimete piiri ja integratsioonivõimalused ei suuda enam rände ulatusega sammu pidada," tõdes Frei.

CDU programmis koosneb rändevaldkond kolmest komponendist. Esimese kohaselt peatab Saksamaa ajutiselt Euroopa Liidu varjupaigareeglite kehtivuse, et saaks rutiinselt migrante oma piiridelt tagasi saata.

Sellise sammu on Ungari juba ühepoolselt astunud ja laupäeval ütles Poola peaminister Donald Tusk, et tema valitsus teeb sama ja nõuab EL-ilt tunnustamist. Ka Holland kavatseb seda mehhanismi kasutada, märkis The Times.

Kriitikud on hoiatanud, et selline tegevus võib Schengeni ühtse viisaruumi sisuliselt hävitada. Frei leidis aga, et kui Saksamaa selle sammu astuks, päästaks see lõppkokkuvõttes Schengeni süsteemi, nagu see juhtus siis, kui 2016. aastal suleti sarnaste meetmetega Euroopa Liitu sisenemise Balkani marsruut.

"Jah, see tooks kaasa ahelreaktsiooni, aga ma ei näeks seda üldse negatiivsena," ütles Frei. "Olen veendunud, et teised riigid ümber Saksamaa reageeriksid väga kiiresti, päevade, võib-olla isegi tundide jooksul, ja sulgeksid oma piirid," lisas ta.

"Muidugi oleks see Schengeni jaoks alguses problemaatiline. Kuid Schengeni eeltingimus oli alati see, et kontrollist sisepiiridel saab loobuda, kui välispiire tõhusalt kaitsta. Sellise [ahel]reaktsiooni tulemus oleks see, et mõne päeva jooksul [tõugataks varjupaigataotlejate voog] tagasi Euroopa välispiiridele," selgitas Frei.

"Olen kindel, et võtaksime end siis kokku, et lõpuks teha kõik, mis on vajalik nende (piiride – toim.) kaitsmiseks. See ei oleks Schengeni lõpp, vaid Schengeni tõeline algus. Ja minu arvates on see ainus viis Schengeni päästmiseks," rõhutas ta.

CDU immigratsiooniplaani teine ​​komponent on Rwanda-stiilis offshore-varjupaigakeskused, mida Brüsselis juba arutatakse. Frei ütles, et on Briti eelmise valitsuse plaane väga põhjalikult uurinud ja usub, et mudelit on võimalik päästa.

Kolmas element on kõige enam vaidlusi tekitav: määratleda varjupaigaõigus kitsamalt – nagu on kirja pandud 1951. aasta Genfi konventsiooni algsetes põhimõtetes, mille eesmärk oli vältida migrantide tagasisaatmist riikidesse, kus neid ähvardaks tagakiusamise oht.

See tähendaks keeruka reeglistiku lahtivõtmist, mis ei ole lülitatud mitte ainult Saksamaa põhiseadusesse, vaid ka Euroopa Liidu lepingutesse ja eraldiseisvalt ka Euroopa inimõiguste konventsiooni.

Frei ütles, et paljud Saksamaa naabrid, sealhulgas Prantsusmaa, Itaalia, Poola ja Põhjamaad, on juba valmis selliseid samme kaaluma ning Saksamaal on aeg asuda juhtrolli. "Pean ütlema, et varasematel aastatel ei olnud Saksamaa rändepoliitika Euroopa peavoolus. See läks täiesti eraldi teed mööda," sõnas ta. "Ja kõik teised riigid vangutasid Saksamaa tegevuse suhtes pead: mõni avalikult, mõni varjatult."

"Nii et selles mõttes peate tõesti ütlema, et Saksamaa oli minevikus osa probleemist ja seetõttu teeksime endale loomulikult teene, kui loobuksime sellest problemaatilisest positsioonist Euroopas. Ma arvan, et Euroopas on palju neid, kes oleksid valmis meiega seda teed käima," leidis Frei.

CDU soovib kaitsekulude tõstmist

Frei ütles ka, et tulevane CDU juhitav valitsus püüab suurendada kaitse-eelarvet praeguselt 2,1 protsendilt sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Eelmisel nädalal hoiatas Saksa vägede kõrgeim ohvitser NATO-s, kindral Christian Badia, et alliansi uued plaanid nõuavad, et Berliin kulutaks kaitsele vähemalt kolm protsenti SKT-st ja värbaks veel viis või kuus brigaadi ehk ligikaudu 30 000 lisasõdurit. Nädalavahetusel arutas CDU Baieri sõsarpartei CSU pikaajalise kolmeprotsendilise eesmärgi seadmist.

"NATO kahe protsendi eesmärk on kindlasti miinimumtase," ütles Frei. "Peate tunnistama, et 2014. aastal, kui NATO sõnastas selle kahe protsendi eesmärgi 2024. aastaks, ei elanud me sõjaajal nagu praegu. See tähendab, et jõupingutused peavad olema suuremad," rõhutas Frei.