Pärast septembris jõustunud ringkonnakohtu otsust on Eesti keerulise valiku ees. Ühelt poolt ütlevad riigiasutused, et sidefirmade kogutud metaandmed on hädavajalikud, teisalt kinnitas ringkonnakohus üle, et kõigi inimeste sideandmeid valimatult säilitada ei tohi.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse nõunik Markko Künnapu märkis, et Euroopa Liidu kohus on välja pakkunud kaks võimalikku lahendust. "Kas andmeid säilitatakse isikute kategooriate põhiliselt või geograafilise piirkonna alusel," lausus ta.

Kumbki neist variantidest pole Künnapu sõnul kuigi hea. Näiteks kindla piirkonna mahamärkimine põrkub tehniliste küsimustega. "Väga keeruline on tagada, et neid andmeid säilitatakse just sellel territooriumil, aga mitte väljaspool mingisugust administratiivpiiri," selgitas Künnapu.

Riigi juhtivprokuröri Taavi Perni sõnul kõlab suure kuritegevusega piirkondade väljavalimine esmapilgul ahvatlevalt. Samas tõi ta näiteks olukorra, kus ettevõtted peaks säilitama ainult neid andmeid, mille püüavad konkreetsed Tallinna kesklinna sidemastid.

"Meil võivad ilmastikutingimused, tehnilised olud tuua kaasa selle, et Tallinna piirkonda katab hoopis mõni teine sidemast ja siis me oleme jälle hädas sellega, kuidas me piiritleme neid andmeid, mis on tegelikult Tallinna kesklinnas tekkinud," rääkis Pern.

Ta lisas, et ühel hetkel võib Euroopa Kohtus tekkida arutelu, kui kõrge kuritegevuse tase sideandmete säilitamiseks alust annab.

"Näiteks hõreasustusega Lõuna- ja Ida-Eestis on risk see, et pannakse toime piiriüleseid kuritegusid," märkis Pern. "Need ei pruugi juhtuda iga päev või isegi iga nädal, aga need võivad olla kõige raskemate killast."

Erinevad mured on Künnapu sõnul seotud ka sellega, kui säilitama peaks ainult väljavalitud inimeste sideandmeid. "Ühelt poolt diskrimineerimine, teiselt poolt see, kuidas sideettevõtja ikka teab, kelle kohta andmeid tuleb säilitada või mitte," märkis Künnapu.

Pern ütles, et põhimõtteliselt saaks välja valida korduvkurjategijad. "Aga me oleme ju riik, kus käivad ka teiste riikide kurjategijad. Ja vaieldamatult, kui siia tekib mõne teise riigi kurjategija, siis tema profiili pole Eestis mitte mingil juhul talletatud," sõnas Pern.

Niimoodi ei koguneks andmebaasi ka Leedu autovaraste ega üle idapiiri Eestisse käivate kurjategijate sideandmed.

Andmete säilitamine kriminaalmenetluseks võib ka lõppeda

Kogu keerukusele vaatamata on Künnapu sõnul aru saadud, et sideandmete üldise säilitamiskohustusega jätkata ei saa.

"Üks variant on tõesti see, et kriminaalmenetluse eesmärgil täielikult ära kaotada üldine ja ühetaoline säilitamiskohustus," sõnas Künnapu. "Et edaspidi tõesti piirduda nende andmetega, mida sideettevõtjad säilitavad omal algatusel ärilisel eesmärgil."

Künnapu sõnul tuleb sel juhul arvestada, et uurimisorganite tööriistakastis olevaid andmeid jääb vähemaks. Samas, kui uskuda prokuratuuri kirjeldust senise praktika kohta, siis ei tohiks sel muudatusel suuremat mõju olla.

Pern kinnitas, et alates 2021. aasta suvel jõustunud riigikohtu otsusest ongi prokuratuur välja küsinud ainult selliseid andmeid, mida sidefirmad niikuinii säilitavad. Ning seni on sidefirmad kõigile prokuratuuri palvetele vastanud.

Kapol ja välisluureametil piisab andmete küsimiseks asutuse juhi otsusest

Samas rõhutas Künnapu, et lisaks kriminaalmenetlusele kasutatakse sideandmeid ka riigi julgeoleku tagamiseks.

Julgeolekuasutuste seadus annab selleks üsna vabad käed. Info selle kohta, kes kellele helistas või sõnumi saatis ning kus kohas mõni telefon paiknes, võib kapo ja välisluureameti ametnik välja küsida asutuse juhi loal.

Kui kaalul on riigi julgeoleku tagamine, piisab asutuse juhi loast ka varjatud jälgimiseks ning asja varjatud läbivaatamiseks. Aga kui nendest toimingutest peab inimesele hiljem teatama, siis sideandmete vaatamise võib julgeolekuasutus enda teada jätta.

Euroopa Kohus ei luba andmete lauskogumist ka julgeoleku huvides

Kuna riigikohus ei öelnud oma 2021. aasta otsuses midagi selle kohta, kas sideandmeid võib säilitada riigi julgeoleku huvides, pole see laiemat kõlapinda leidnud.

Siiski tõdes Künnapu, et Euroopa Kohtu vaates on meil ka sellega probleem. Nimelt on Euroopa Kohus öelnud, et riigi julgeoleku tagamise ettekäändel võib sideandmeid säilitada siis, kui riigi julgeolekule on vahetu oht.

"Siis põhimõtteliselt kohtu või pädeva haldusasutuse korraldusel saaks panna sideettevõtjatele kohustuse teatud perioodi jooksul teatud piirkonnas mingisuguseid andmeid säilitada," selgitas Künnapu.

Niisiis tuleb ka seda punkti seaduses muuta, aga kuidas, pole ministeeriumites veel välja mõeldud.

"Ei saa tekkida olukorda, kus vahetu ohu ettekäändel säilitataks kogu riigi territooriumil andmeid. See ilmselt läheks ka vastuollu Euroopa Liidu kohtuga," sõnas Künnapu.

Künnapu tõdes, et kõigile asutustele sobivaid ja samas Euroopa Liidu õigusruumi mahtuvaid reegleid on keeruline välja mõelda. Valitsuse tööplaani järgi peaks lahendus sündima selle aasta lõpuks. "Siseministeerium tegeleb selle analüüsiga. Ja loodame, et me mingisuguse lahenduse leiame," ütles Künnapu.

Karilaid: justiitsministeerium lubas lahendust 2022. aasta jaanuariks

Omaette küsimus on, miks otsitakse lahendust alles nüüd ehk enam kui kolm aastat peale riigikohtu sõrmeviibutust. Künnapu meenutas, et tegelikult toimusid esimesed koosolekud juba 2021. aasta kevadel ehk siis, kui Euroopa Kohus meie riigikohtu palvel eelotsuse tegi. "Ja juba maikuus algatas õiguskomisjon kriminaalmenetluse muutmise seaduse eelnõu," sõnas Künnapu.

Esialgu uskusid ministeeriumid, et piisabki ainult sellest, kui sideandmete väljaküsimiseks annab prokuratuuri asemel loa kohus. Sellisena läbis eelnõu riigikogus kaks lugemist, kuid siis ilmus riigikohtu otsus.

Riigikohus ütles, et sellel, kas andmeid küsib prokuratuur või kohus, pole tähtsust, sest kõigi inimeste sideandmete kogumine on põhimõtteliselt oluline rikkumine ning tõendina niisuguseid andmeid kasutada ei saa. See tõdemus pani eelnõu menetlemise mõneks ajaks pausile.

2021. aasta esimeses pooles õiguskomisjoni juhtinud ning hiljem selle liige olnud Jaanus Karilaid ütles sama aasta sügisel, et tema ei toeta pooliku lahendusega edasiliikumist. Siiski võttis riigikogu seadusemuudatuse aasta lõpus vastu. Karilaid meenutas toonast justiitsministeeriumi lubadust, et sideandmete säilitamist puudutava eelnõuga tullakse välja hiljemalt 2022. aasta jaanuaris.

"Me lahendasime ära sel hetkel pool rehkendust ja me lähtusime lubadusest, et ühe-kahe kuu jooksul tullakse välja teise poole rehkendusega, mis jäi lahendamata," rääkis Karilaid. "2022. aastal vahetusid koalitsioonid ja ma isegi ei mäleta, mille taha see jäi, et justiitsministeerium ei tulnud selle lahendusega parlamendi ette."

Karilaid rõhutas, et lahendust oodati just ministeeriumitelt. "Parlamendil endal võimekust, et töötada sellisel tasemel seadus välja, kahjuks täna ei ole," sõnas Karilaid. "Meie kogu õigusloome põhineb justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi konsultatsioonil."

Prokuratuur on olulisemates asjades sideandmete kasutamisega ette vaadanud

Perni sõnul mõistis ka prokuratuur toona, et ühel hetkel võib mure taas pinnale kerkida. Mis sest, et seaduseelnõu seletuskirja lisati viide, et kriminaalmenetluse tarbeks võib küsida vaid neid sideandmeid, mida ettevõtted ärilistel eesmärkidel koguvad, ning et sellest on prokuratuur ka lähtunud.

"Me oleme ka igal aastal vähemalt korra-kaks küsinud või märku andnud õigusakte väljatöötavatele ministeeriumitele selle kohta ja küsinud, et kas on töösse läinud sideandmetega seotud eelnõusid," sõnas Pern. "Oleme osalenud aruteludel ja eks me oleme neid riske teadvustanud kaua aega."

Pern märkis, et mõne väga olulise kriminaalasja puhul on prokuratuur sideandmete kasutamist meelega vältinud.

"Oleme kasutanud ka keerulisemaid ja aeganõudvamaid viise tõendite kogumisel ja oleme jõudnud tulemusteni," rääkis Pern, kelle sõnul on see tähendanud märgatavalt suuremat töömahtu. "Aga need on olnud väga olulised menetlused ja seetõttu on tehtud selline strateegiline otsus juba menetluse alustamise hetkel."

Künnapu: oleme kõik see aeg lahendust otsinud

Künnapu sõnul uskusid 2021. aastal kõik asutused, et leitud lahendus aitab kriminaalmenetlustes sideandmete kasutamisega jätkata. "Nüüd on selgunud, et see muudatus ei olnud piisav ja probleem on jätkuvalt üleval," sõnas Künnapu.

Põhimõtteliselt võitis riik toona üle kahe ja poole aasta, et välja mõelda lahendus, mis sobiks ka riigikohtu ja Euroopa Kohtu otsustega. Künnapu kinnitusel pole vahepeal käed rüpes oodatud.

"Tegelikult on see teema kogu aeg meil laual olnud. Erinevaid eelnõude tööversioone on meil olnud, me oleme olnud pidevalt suhtluses siseministeeriumi ja teiste asutustega, et leida kõigile sobiv lahendus," rääkis Künnapu ning kordas, et kõigele vaatamata pole niisugust lahendust leitud.

"Oleme lootnud ka seda, et Euroopa Liidu tasandilt tulevad mingid täiendavad juhised, et kas Euroopa Liidu kohtust või Euroopa Komisjon tuleb välja uue algatusega. Uut õigusakti veel ei ole, kuigi loodame, et mingi hetk võib-olla ikkagi see tuleb," lisas Künnapu, kelle sõnul ei saa häid lahendusi maha viksida ka teiste Euroopa Liidu riikide pealt.

"On üritatud ühel või teisel viisil seda probleemi lahendada, kuid päris efektiivse ja toimiva lahenduseni pole meie teada veel keegi jõudnud," tõdes Künnapu.