Leisi aleviku inimesed Saaremaal said sel sügisel alevikku enam kui 10 aastat oodatud kergliiklustee.

"Kõik on väga rahul, et meie alevik on nüüd selline kena ja ohutu," sõnas Leisi teenuskeskuse juhataja Tuuli Pärtel.

Transpordiameti kergliiklusteede ehitamise maht on aastatega oluliselt vähenenud ja tänavu oli näiteks Saaremaal Leisi alevikus valmis saanud kergliiklustee lõik üks kahest kogu transpordiameti lääne regioonis ehitatud kergliiklusteest. Sest riigiasutus ei lähtu kenadusest, vaid neil on muud kriteeriumid.

"Täpselt, transpordiamet vaatab ikkagi selle pilguga, et kergliiklejad saaksid põhiteelt ära ja jälgib eelkõige ohutust. Igasugused muud sportimisvõimalused, tervislikud eluviisid – need jäävad kohaliku omavalitsuse pärusmaale," selgitas transpordiameti lääne regiooni juht Hannes Vaidla.

Aastatega on ka Kuressaare ümbrusesse ehitatud kümneid kilomeetreid kergliiklusteid ja kasutatakse neid ikkagi väga aktiivselt lisaks punktist A punkti B jõudmisele ka tervisespordi jaoks.

"Kergliiklusteede kasutatavus aasta-aastalt ikka kasvab. Inimeste teadlikkus kasvab selles osas, et liikumisaktiivsus on oluline osa nende eluea pikenemisel. Et inimesed saavad joosta, käia jalgrattaga sõitmas, käia jalutamas ja ohutult teha seda kergliiklusteel," ütles Saaremaa valla rahvatervise spetsialist Lauren Sirp.

Kogu Saaremaal on transpordiameti hooldada 16 kilomeetrit ja Saaremaa vallal 29 kilomeetrit kergliiklusteid. Vallal on riiulis mitu plaani, kuhu tahetakse edaspidi kergliiklusteid juurde rajada, kuna just sellistele teedele on ootused paljudes piirkondades. Kuna aga ka kergliiklusteede ehitus on kallis, siis ootab ja otsib vald ehituste jaoks kaasrahastuse projekte.

"Riik peaks vaatama ka terviklikumat pilti, mitte ainult liiklusohutust. Kergliiklusteid on vaja ka selleks, et inimesi liikuma saada. Kui on suvel ilus aeg, käid ka metsavahel, aga just sügisel, kui on märjemad ajad, on jube hea, kui on puhas ja valgustatud kergliiklustee, mille peal saab tervisesporti ja terviseliikumist teha," rääkis Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk.

Otsest uuringut, kui palju on kergliiklusteede kasutamine kuressaarlaste tervist parandanud, pole küll läbi viidud, aga kuna neid nii aktiivselt kasutatakse, siis ilmselt heaolu ja enesetunnet need parandavad.