Ehkki Euroopa Kohus on korduvalt öelnud, et riik ei tohi ettevõtetelt kõigi inimeste sideandmete säilitamist nõuda, kehtib Eestis tänini aastapikkune säilitamiskohustus. Muu hulgas peab alles hoidma andmeid nii selle kohta, kes kellele ja millal helistas kui ka selle kohta, millise tugijaama levialas on telefonid aasta jooksul paiknenud.

Telia Eesti riskijuht Andreas Meister ütles, et kui sellist kohustust poleks, hoitaks vähemalt osa andmetest oluliselt lühemat aega. "Ärilistel eesmärkidel meil kõiki neid andmeid ei ole vaja säilitada nii kaua," sõnas Meister.

Sama ütles Elisa peajurist Allan Aedmaa, tuues näiteks andmed selle kohta, kuidas mõni number on tugijaamade vahel liikunud.

"Kui see riigipoolne kohustus kaob ära, siis täiesti võimalik, et operaatoritel on neid andmeid vaja võrgu toimimise analüüsimiseks ainult kuu, kaks või kolm," ütles Aedmaa.

Uurimisasutused on kõik vajaliku kätte saanud

Seda, et enda jaoks vajavad sidefirmad vähem andmeid, kui nad riigi nõudmisel hoidma peavad, on ettevõtted rääkinud aastaid.

Sestap võiks arvata, et pärast 2021. aasta riigikohtu otsust toimus põhimõtteline muutus. Nimelt kinnitab prokuratuur, et sellest ajast peale on nad välja küsinud ainult niisuguseid sideandmeid, mida ettevõtted ärilistel eesmärkidel koguvad. Ometi suurt sisulist muutust ei toimunud ehk saadaolev andmehulk pole prokuratuuri jaoks kokku tõmbunud. Seda kinnitas läinud nädalal ka juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.

Sellest annavad märku ka sidefirmade kodulehtedel seisvad privaatsustingimused. Tele2 teatab, et võrgukvaliteedi tagamise eesmärgil säilitavad nad nii kasutusandmeid kui ka asukohaandmeid kuni 18 kuud. Parema kliendihalduse eesmärgil säilitavad nad sama liiki andmeid kuni 30 kuud pärast kliendisuhte lõppemist.

Telia kodulehe andmetel hoiavad nad nii side- kui ka asukohaandmeid 12–36 kuud. Aastase tähtajaga hoitakse andmeid nii teenuste ja toodete säilitamiseks kui ka sideandmetepõhiseks turunduseks. Pikema tähtaja taga seisab muuhulgas põhjus "toodete ja teenuste tarnimine".

Andreas Meister ütles, et iga 12 kuust pikema tähtaja taga on kindel põhjus. Näiteks kõneeristusi hoitakse alles kuni aasta peale arve tasumist.

Klientide profileerimiseks ehk nende käitumise, huvide ja asukoha hindamiseks võib Telia andmeid alles hoida kaks aastat, aga Meister kinnitas, et seda ei tehta isikustatud andmetega.

"Me võime neid säilitada kauem, kui need on isikustamata," ütles Meister. "Näiteks me uurime, missugune on klientide arv mingis piirkonnas selleks, et saada aru, kas sinna on vaja täiendavat tehnoloogilist ressurssi, et teenuse kvaliteet oleks seal oodatud tasemel."

Äriliste eesmärkide ja riigi seatud kohustuse vahele piiri ei tõmmata

Aga miks ikkagi on ka ettevõtete äriliste eesmärkide juures vähemalt aasta pikkune säilitustähtaeg, kui nad ise kinnitavad, et nii kaua poleks andmeid tarvis? Andreas Meister selgitas, et lühemat tähtaega pole mõtet seada, kui riik nõuab niikuinii, et andmeid hoitaks kogu aasta.

"Ehk me pole ise veel täna täiendavat analüüsi teinud, et kui elektroonilise side seadusest tulenevat nõuet ei oleks, kaua me siis säilitaksime," sõnas Meister.

"Süsteemides nende säilitustähtaegade ära kirjeldamine ja vastavate protsesside muutmine – see kõik on päris suur töö," ütles Allan Aedmaa. "Ja me tahaks seda teha ühe korra. Ehk me ei hakka siin topelttööd tegema."

Ettevõtete senine praktika on ühtlasi taganud selle, et prokuratuuril tuli küsida vaid ärilistel eesmärkidel säilitatud andmeid ning ta sai kätte kõik andmed, mille hoidmiseks kohustab ettevõtteid riik.

Septembris jõustunud lahendiga andis ringkonnakohus märku, et põhimõtteliselt läheb ka selline lahendus Euroopa Liidu õigusega vastuollu ning sestap lõpetas prokuratuur sideandmete pärimise üldse ära. Justiitsministeerium loodab uue õigusliku lahenduse leida hiljemalt aasta lõpuks.

Kuigi viimase nädala jooksul taas avalikkuse ette jõudnud arutelu sideandmete üle võib üsna keerukas paista, on inimestel võimalik kerge vaevaga selgeks saada, kui suurest andmemahust jutt käib. Nii Andreas Meister kui ka Allan Aedmaa kinnitasid, et enda kohta kogutud andmeid võivad kõik soovijad sidefirmadelt välja küsida.