Hiiumaal kaalutakse Suuremõisa lossi munitsipaalomandisse taotlemist

Hiiumaa vallavolikogu hakkab neljapäeval arutama eelnõu, mille kohaselt taotleks vald riigilt Suuremõisa lossi tasuta omavalitsusele võõrandamist. Vallale tähendaks see samas ilmselt sadades tuhandetes eurodes täiendavat püsikulu aastas.
Riigile kuuluv Suuremõisa loss on üks Hiiumaa arhitektuuripärle ja populaarne turismiobjekt. Seal tegutseb Hiiumaa ametikool ja Hiiumaa vallale kuuluvad Suuremõisa lasteaed-põhikool ja Suuremõisa raamatukogu.
Haridus- ja teadusministeerium plaanib viia Hiiumaal kutsehariduse andmise Kärdlasse, muuta pakutavaid erialasid ja loobuda Suuremõisa lossi kasutamisest.
Parteitu ja fraktsioonitu Hiiumaa vallavolikogu liige Antti Leigri, kes on ühtlasi Pühalepa lasteaed-põhikooli direktor, algatas eelnõu, mille kohaselt teeks omavalitsus riigile ettepaneku võõrandada loss tasuta Hiiumaa vallale.
"Tegelikult on kohalik omavalitsus ise neid kulusid kogu aeg teatud suuruses kandnud, kuna teatud asutused on juba selles mõisahoones. Lisaks on Hiiumaa vald ära ostnud erasektorist kohalikuks soojatootmiseks katlamaja, mis läheb renoveerimisele ja on ka üsna suur kuluallikas. Ehk soojaenergia, et see on ka tegelikult lahendatud," rääkis Antti Leigri.
Hiiumaa vallavolikogu juht Anu Pielberg valimisliidust Ühine Hiiumaa ütles, et eelnõu arutatakse nii oktoobri- kui ka novembriistungil, sest praegu pole veel koos tasuvusanalüüsi, mille põhjal volikogu saaks teha otsuse.
"Haridusministeerium tahab lossist oma bilansis lahti saada, kas siis müügi korras või vallale üleandmiseks. Hiidlaste üldine arusaamine lossist on, et see peaks jääma avalikku kasutusse. Suuremõisa loss on ikkagi väga väärtuslik arhitektuuripärand ja ta on ajalooliselt meile väga oluline. Ma usun, et novembris oleme juba ka raha suhtes nii palju targemad, et me saame oma otsuseid teha," rääkis Anu Pielberg.
Hiiumaa vallavanem, sotsiaaldemokraat Hergo Tasuja lisas, et olemas on esialgne kalkulatsioon lisanduva püsikulu kohta.
"Kui me vaatame mõisa ehk seda lossi kinnistut, siis täiendav majandamise kulu vallale oleks suurusjärgus 200 000 eurot aastas. Ja õpilaskodu, mis asub teisel kinnistul, mis on ka seal eelnõus välja toodud, selle kulu on üle 60 000 eurot. Aga õpilaskodu puhul tuleb arvestada, et ta teenib ka omatulu."
Hergo Tasuja ütles, et vallavalitsus teeb ettepaneku lisada eelnõusse tingimus, et kui vald võtab lossi riigilt üle, võiks kutsehariduse andmine lossis jätkuda, sest aiandusõppurite lahkudes kannataks mõisaaia kvaliteet või nõuaks selle hooldamine vallalt täiendavalt kümneid tuhandeid eurosid aastas.
Toimetaja: Urmet Kook









