Kui reedel ütles õiguskantsler Ülle Madise, et järgmise aasta riigieelarve tõenäoliselt ei vasta põhiseadusele, kuna on arusaamatu ja riigikogul on muudatusi raske teha, siis esmaspäeval täpsustas ta, et järgmise aasta riigieelarvet ta riigikohtus vaidlustama ei hakka.

"Kas aasta riigieelarvet on üldse võimalik põhiseaduse järelevalve korras vaidlustada on kaunis vaieldav. Seda on 25 aastat tagasi korra proovitud. Väga keeruline riigikohtu lahend, aga küllap riigieelarve baasseaduse vaidlustamist tuleb vajadusel kaaluda," lausus Madise.  

Madise sõnul on küsimus riigieelarve baasseaduses, mis tema sõnul vajaks muutmist.

"2025. aasta riigieelarve saab soovi korral vastu võtta nii, nagu valitsus selle esitas, või teha seal muudatusi niivõrd, kuivõrd see on praegu võimalik. Siin ei ole mõtet süüdlasi otsida ega mingit konflikti otsida," ütles Madise.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et toetab tegevuspõhist eelarvet ehk praegu kehtivat varianti, mis tema sõnul on lihtsamalt mõistetav kui kulupõhine. Tema sõnul on järgmise aasta eelarve tehtud arusaadavamaks kui varasemad.

"Raha juhtimise seisukohalt ei tohi seaduse pilt olla ka väga detailne. Igal juhul detailsus raskendab raha optimaalset kasutamist ja teeb tegelikult veel hoomamatumaks eelarvepildi. Kui võrrelda näiteks Soome eelarvega, mida meil on ka presenteeritud, siis meie eelarve on naeruväärselt detailne," lausus Ligi.

Kulupõhist ehk detailselt lahti kirjutatud riigieelarvet koostati  aastani 2015 ja pärast seda on koostatud eelarvet tegevuspõhisena.