"Kui küsida, kas nii-öelda tavahuviline, kes selle eelarve lahti võtab, saab sealt alati omale selge pildi, et kust riigi raha tuleb ja kuhu see kulub, siis kahjuks vastus on, et tõenäoliselt mitte," ütles Kiik ERR-ile.

Kiige sõnul annavad eelarve erinevad tutvustusslaidid suurematest numbritest küll arusaama, näiteks selle kohta, mis on tulude, kulude ja investeeringute maht, aga tõsisemaks süvenemiseks eeldab eelarve ikkagi teatud varasemat kogemust või ka võimalust otse pöörduda ametnike poole.

"Seda võimalust ei pruugi kõigil huvilistel alati olla. Kindlasti siin on arenguruumi, et eelarve oleks selgemini mõistetav, lihtsamini loetav ja mõttekoht on ka see, et kas ta mahuliselt koos seletuskirjaga peab olema nii massiivne, mis tõenäoliselt enamiku lugejaid kohe eemale peletab," lausus Kiik.

Kiik rääkis, et ka koalitsioonikõnelustel sai kokku lepitud, et riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev. "Alustame 2025. aasta riigieelarve seletuskirjas paralleelselt tegevuspõhise eelarvega ka kuluarvestuse põhise eelarve avaldamisega. Seejärel otsustame tegevuspõhise eelarvega jätkamise vajaduse ja muutused eelarve koostamisel," seisab koalitsioonileppes.

Ta nentis, et kuna valitsuse jaoks oli pingeline suvi, siis ei olnud lihtsalt aega uutmoodi eelarvet koostada ning rahandusministeerium lähtus eelarve koostamisel varasemast praktikast.

"Kindlasti praegu, kui oli ju valitsuse vahetus keset südasuve ja ka mitmed
maksumuudatused täiendavalt said kokku lepitud, siis eelarve koostamine kindlasti oli väga koormav ja kiireloomuline protsess. Oli väga palju täiendavaid muudatusi nii tulude ja kulude vaates, maksutõusude, kärpekohtade osas. Ilmselgelt ka see pärssis võib-olla seda võimalust, et keskenduda selle eelarve lihtsusele või mugavamale loetavusele," rääkis Kiik.

Kiige sõnul on ta optimistlik, et 2026. aasta eelarve protsessis on juba arvesse võetud nii koalitsioonikõnelustel kokku lepitut kui ka praegust eelarvet tabanud avalikku kriitikat.

"Ma väga loodan, et nüüd, kus on järgmise aasta eelarveni ja selle protsessini oluliselt rohkem aega, on vahepeal võimalik teha vajalikud muudatused ka seadusandluses, kui see on mõistlik ja rahandusministeeriumil siis läbi mõelda,
et kuidas seda kriitikat parimal kujul arvestada," sõnas Kiik.

"Kindlasti rahanduskomisjoni poolt me hoiame sellel protsessil silma peal. Mul on küll optimistlik eeldus, et iga suvi valitsus ei vahetu," lisas ta.

"Tegemist on ju Eesti riigi jaoks kõige olulisema dokumendiga, mille järgi sisuliselt igas valdkonnas elu korraldatakse, kui me räägime rahalisest vaatest. Loogiline oleks, et see peab olema igale valijale, igale kodanikule kättesaadav ja hoomatav," sõnas Kiik.

Korobeinik: raskesti arusaadav eelnõu kahandab parlamendi rolli

Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik (KE) ütles, et tema näeb riigieelarve eelnõus vastuolu põhiseadusega. Seda, et riigieelarve eelnõu on tõenäoliselt põhiseaduse vastane, rõhutas hiljuti ka õiguskantsler Ülle Madise.

"Põhiseaduse selge mõte on, et riigieelarve peab kajastama kulude ja tulude täpset jaotust, mitte ainult rahasummade eraldamist ministeeriumide vahel. On oluline, et oleks selgelt välja toodud, milleks ja kuidas raha kasutatakse. Praeguses eelarve eelnõus seda läbipaistvust ei ole, mistõttu võib seda minu hinnangul pidada põhiseaduse rikkumiseks," ütles Korobeinik.

Korobeinik märkis, et isegi riigikogu liikmed peavad pidevalt tegema täiendavaid päringuid ja küsitlema ministreid, kes tihti ise ei oska küsimustele vastata, et aru saada, mis on konkreetsete eelarveridade taga. "See protsess meenutab pigem detektiivitööd, mis ei tohiks olla vajalik eelarve läbivaatamisel ja kinnitamisel," sõnas Korobeinik.

Läbipaistmatu eelarve toob Korobeiniku sõnul esile ka teise tõsise probleemi.
"Põhiseaduse kohaselt on riigikogul õigus eelarvet muuta, kuid selle õiguse realiseerimine on keeruline, kui puudub täpne ja detailne teave iga eelarvereal oleva summa kohta. Selline olukord kahandab parlamendi rolli ja jätab otsustamise aina rohkem ministeeriumide kätte, kus tegelikud otsused tehakse sageli mitte ministrite, vaid ametnike tasandil. Lõpuks võib tekkida olukord, kus eelarve tegelikust seisust pole piisavalt selgust – mitte ainult riigikogul, vaid üldse laiemalt," rääkis Korobeinik.

"Näiteks võivad aasta lõpus ilmneda suured kasutamata summad, mis
viitavad planeerimisvigadele, mitte efektiivsusele. Taavi Rõivas on seda protsessi nimetanud ebaõnnestunud eksperimendiks, millega ma nõustun. Uute asjade katsetamine on vajalik, kuid veelgi olulisem on võime vigu tunnistada ja neid parandada. Praegu on viimane aeg seda teha," ütles Korobeinik veel.

Terras: õiguskantsleri kriitika on asjakohane

Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras (Eesti 200) peab samuti eelarve eelnõud segaseks dokumendiks, mis tema sõnul peaks olema põhiseaduse järgi kulupõhine.

"Proua Madise kriitika on kindlasti mõnes mõttes asjakohane. Sealt ei tule nii selgelt välja, mis need kuluread täpselt on. Põhiseaduse paragrahv 115 seda sätestab, et on kulud ja tulud. Praegu on mindud üle tegevuspõhise eelarve peale, millel on ka omad tugevused, aga põhiseaduse järgi peaks olema siiski kulupõhine," ütles Terras.

"Siin ei ole midagi kehvasti tehtud. Aga et see oleks paremini loetav ja läbipaistvam, tasuks selleks teha ka samme. See tegevuspõhine idee ei ole otseselt paha. See näitab, kus on riigi prioriteedid ja see on hea. Aga küsimus on selles, et kuidas see ka reglemendipäraselt on. Kulud ja tulud peaksid olema seaduses, mitte seletuskirjas. Ja see tegevuspõhine kava peaks olema seletuskirjas, mitte seaduses. See vahetus teha oleks minu meelest mõistlik. Ja seda tuleks järgmise aasta kontekstis vaadata," lisas Terras.

Helir-Valdor Seeder Isamaast ütles, et juba järgmise aasta eelarve tuleks muuta läbipaistvamaks.

"Loomulikult, kui me teeme väga sisulise muudatuse, tahame minna tegevuspõhiselt tagasi kulupõhisele, siis see ilmselt on pikem ja keerulisem protsess. Selleks on vaja, et erinevad ametkonnad oleks valmis; et meie IT oleks vastavalt välja töötatud ja seadistatud. Aga kusagilt peab alustama ja millalgi peab alustama," lausus Seeder.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles hiljuti "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tõenäoliselt riigieelarve eelnõud põhiseadusele ei vasta.

"Praeguseks on tulnud välja kahjuks tõesti see, et tõenäoliselt see aasta riigieelarve põhiseadusele ei vasta. Sellepärast, et niisuguseid tulu- ja kuluridasid, mida riigikogu saaks muuta, seal ei ole. Või millest oleks võimalik aru saada, kust ja kui palju raha siis tegelikult tuleb ja kuhu see maksumaksja raha siis aasta jooksul kulub. Ja mis samuti oluline, kust oleks võib-olla võimalik kärpida ja kus riigikogu hinnangul oleks tarvis raha rohkem ja kuhu reale tuleks see siis tõsta," lausus Madise.