Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link selgitas ERR-ile, et muutus peaks lihtsustama keskkonnaameti tööd.

"See tuleneb eelkõige nende järelevalvega seonduvast. Täna on olukord, kus keskkonnaametil on küll korrakaitseseaduse järgi õigus sõiduk peatada, kuid praktikas, kuna neil alarmsõidukeid ei ole, siis ettenähtud võimalust peatada sõiduk alarmsõidukiga, nad täna kasutada ei saa," rääkis Link.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra märkis, et muudatus teeb ameti töö turvalisemaks. "Kui on alarmsõiduk, mis on selgelt nähtav kõikidele osapooltele, siis see loob turvalisuse nii inspektorile, kes teist sõidukit peatab, kuid loomulikult on ka turvalisem sõidukijuhile, keda peatatakse," sõnas Vakra. 

Vakra sõnul on ilma vilkuriteta keeruline teostada järelevalvet. "Näiteks, kui teeme jahinduses kontrolli ja meil on kahtlustus, et keegi on tegelenud salaküttimisega. Siis on meil võimalik tulla autost välja, võtta kätte vastav sau ja anda isiklikult märguanne peatumiseks. Kui on hämarad sügisõhtud või on lausa tegemist öötingimustega, siis see muutub ühelt poolt inspektorile ohtlikuks ja teiselt poolt võib seda ka mitte märgata see, keda peatatakse," kirjeldas Vakra. Ta lisas, et on juba ette tulnud olukordi, kus õnnetusest ei ole palju puudu jäänud. Aastate jooksul on toimunud ka kergemaid plekimõlkimisi.

Esialgu on keskkonnaametil plaanis, et igas maakonnas oleks üks alarmsõiduks mõeldud auto. "Kui me selle õiguse saame, siis me vaatame üle ka oma eelarve seisu. Meie eesmärk ei ole kõiki keskkonnaameti autosid alarmsõiduki värvidesse värvida.  Me oleme ise seadnud eesmärgiks, et ideaalmaailmas võiks olla meil esialgu igas üks [sõiduk], mis on siis just kõige nähtavamaks ja järelevalve vaates kõige olulisemateks tegevuseks mõeldud sõiduk," ütles Vakra.

Alarmsõitu tegev kantsler

Kaitseministeeriumi puhul laieneks alarmsõidu võimalus ministeeriumi kantsleri autole. Link sõnas, et see on vajalik näiteks delegatsioonide saatmisel.

"See esmane vajadus alarmsõiduki tegemiseks on siis eelkõige saatmistel ja seda tulenevalt asjaolust, et neid võib teatud ajahetkel olla Eestis rohkem. Täna on see õigus antud juba sõjaväepolitseile, aga erinevad kolonnid võivad liikuda erinevates suundades ja siis on lihtsalt neid saatjaid rohkem vaja," selgitas Link. Ta tõi välja, et tavapäraselt korraldab saatmisi kaitseministeerium ise ehk siis sinna politseijõude kaasatud ei ole.

Kui tavainimesele võib tunduda veider, et kaitseministeeriumi kantsler hakkaks justkui mööda linna vilkuritega ringi sõitma, siis päris nii see ei ole. Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Lauri Kiisa selgitas, et kuna kantsler on üks kaitseministeeriumi valitsemisala juhtidest, siis on oluline, et ta saaks kiiresti otsuste langetamise juures olla.

"Kui Eestit mõjutavas julgeolekuolukorras peaks toimuma kiire muutus, mis tekitab vajaduse juhtidel saada kiiresti ülevaade ja teha kiiresti vastavad otsused, siis kaitseministeeriumi kantsler on üks nendest otsustajatest. Kui näiteks see vajadus tekib olukorras, kus kantsler on teises Eestimaa otsas, siis alarmsõiduki õigus võimaldab tegelikult tema tavapärast sõidukit kasutada väljaõpetatud juhi poolt seaduses toodud tingimusi järgides autoga lubatud piirkiirusest kiiremini siis koosolekukohta jõuda," rääkis Kiisa.

Kaitseväe puhul saaksid alarmsõitu teha lisaks kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale ka kaitseväe juhataja asetäitja ning peastaabi ja luurekeskuse ülemad. Linki sõnul on tegemist osaliselt ametikohtade õiguste taastamisega, sest varem oli kriisikomisjoni liikmetel ametikohapõhine alarmsõiduki kasutamise õigus. Mõned aastad tagasi seda seadust aga muudeti, kriisikomisjon kaotati ja koos sellega kadus ka alarmsõidu tegemise õigus.

"Samas teatud ametikohtadel teatud situatsioonides võib olla vajalik jõuda informatsioonini, mida vabalt jagada, vabalt lugeda ja ligi pääseda ei saa," sõnas Link.

Alarmsõitu ei saa teha igaüks

Endine siseminister Marko Pomerants sõnas eelnõuga tutvudes, et midagi maailma muutvat selles ei ole. "Praeguses keerulises ajas on üsna loogiline, et meie kaitsevaldkonna inimesed peaksid saama reageerida oma tööülesannete täitmisel vajadusel kiiremini kui tavaliiklejad."

Küll aga pööras ta tähelepanu asjaolule, et alarmsõidu tegemiseks peab läbima ka vastava väljaõppe. "Kõige suurem küsimus on sisuline – inimesed, kes on oma tööülesandeid täna täitnud tavaliste autojuhtidena, peaksid olema valmis operatiivsõiduki juhi koolituse läbima. Üks asi on metsa vahel auto kinni pidada ja vilkurid põlema panna. Teine asi on vajadusel liikluses nii osaleda," märkis Pomerants.

Pomerants meenutas, et siseministri ametis ollas pidi ta samuti taolise koolituse läbima. "See ei ole niisama lihtsalt, et nüüd on uus olukord ja uued vilkuvad tuled auto peal," nentis ta.

Tõepoolest, alarmsõitu ei saa hakata tegema igaüks. Alarmsõiduki juhile on seadusega seatud kindlad nõuded. Selleks tuleb läbida vastavad koolitused. "Nendel juhtidel peab olema juba eelnevalt kehtiv juhtimisõigus, aga ka tervisetõend, mis näitab, et nad on võimelised alarmsõitu tegema. Ehk siis see sõit tehakse väljaõpetatud ja kogenud juhi poolt," märkis Kiisa.