Leedu kindralmajor: vaenlase võimekuste kiiresti hävitamine on tee võidule
Leedu kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Remigijus Baltrenas ütles ERR-ile antud intervjuus, et kaitsevaldkonna investeeringuid tehes on oluline vastutustundlikkus – kõikide relvasüsteemidega, mida ostetakse peab kaasnema suutlikkus neid varustada, hooldada ja tagada väljaõpe. Samuti nõustub ta Eesti sõjaväelastega, et vaenlase võimekuste hävitamine nii kiiresti kui võimalik, on tee võidule.
Milliseid kaitsevõimekusi te Leedus soovite kiiresti tugevdada?
Kõigepealt lähtume sellest, mis toimub Ukrainas. Õhukaitse on number üks prioriteet rakettide ja droonide ohu tõttu, mida meie vaenlane Venemaa Ukrainas näitab. Õhutõrje hange on töös. See, mida te meie selja taga näete, on meie esimene NASAMS patarei, mis on juba hangitud, kohal ja väljaõpe on antud. Lepingud on sõlmitud ja töös kahe järgmise patarei tarnimiseks. Siis on meil veel lühimaa õhutõrje RBS 70. Me soovime nende hulka suurendada ja muuta nad mobiilseteks.
Number kaks on droonivõimekus – droonide ja droonivastase võitluse võimekus. Ma ei eristaks neid kahte, need käivad koos ja taas kord lähtudes Ukraina sõja õppetundidest, siis on vaja erinevaid kihte, erineva suuruse ja võimetega droone, et täiendada konventsionaalseid võimekusi nagu luure, tuletoetuse koordinatsioon ja nii edasi.
Number kolm on tavaline konventsionaalne võimekus nagu lahingumasinad, kaudtuli või kaugmaa kaudtuli, üks neist on HIMARS võimekus, mida me hangime koos kõigi kolme Balti riigiga. Ja me jätkame 155-mm haubitsate projekti. Leping on alla kirjutatud ja kahe aasta jooksul Caesar haubitsad Prantsusmaalt. Nende kolme võimekuse võimalikult kiire käikuvõtt on meie jaoks prioriteetsed.
Meie kaitseväe juhid räägivad palju vajadusest kaugmaa relvade ja laskemoona järele, öeldes et me peame hävitama vaenlase juba nende territooriumil, sest kui nad tulevad Eestisse, siis vaadates Ukrainat, ei jääks midagi järele. Kas te mõtlete samamoodi?
Mul on olnud suurepärased võimalused rääkida teie kaitseväe peastaabi ülemaga, isegi eelmisel nädalal (üle-eelmisel) me kohtusime Brunssumis ja arutasime neid teemasid. Me tegeleme sama teemaga Leedus ja Eestis. Kui me jääme reaktiivseteks, siis võime me kaotada kogu idee oma riigi kaitsmisest. Ma nõustun sellega täielikult, et parim viis riiki kaitsta on hävitada vaenlase võimekused juba nende territooriumil, mitte oodata seda, kui ta jõuab sinu territooriumile. Mõistagi käib selle üle NATO ringkondades palju arutelusid teemal, kuidas seda teha ja millised piirangud seejuures kehtivad. Samas ei saa keegi üheltki riigilt võtta õigust langetada ise otsuseid, kuidas nad oma territooriumi kaitsevad. Nii et jah, me oleme samal arvamusel, et vaenlase võimekuste hävitamine nii kiiresti kui võimalik, on tee võidule.
Te juba rääkisite asjadest, mis on hankimise ja ostmise protsessis, kas on asju, mida te tahaksite rohkem ja leiate, et peate seletama ühiskonnale, et neid oleks juurde vaja?
Ma arvan, et te ei kohta kunagi ühtegi sõjaväelast, kes ütleks, et jah, meil on kõik olemas ja me oleme rahul. Mina kuulun samuti nende hulka, kes ütleb, et jah, meil on vaja rohkem, aga me peame olema vastutustundlikud kõikide hangetega ja meie otsused peavad olema jätkusuutlikud. Mida ma selle all silmas pean? Praegu on kõigil raha, kõik suurendavad kaitseeelarvet. Probleem on veidi tootmises ja kaitsetööstuses, aga mitte see ei ole peamine, oluline on otsus, et kõige puhul, mida ostetakse, suudad sa anda inimestele väljaõppe, neid süsteeme varustada ja hooldada. Me peame tagama, et kõik, mille jaoks me poliitilistelt juhtidelt raha küsime, et me teeme seda vastutustundlikult, et me suudame neid kasutusele võtta ja oleme nendega võitluses tõhusad. Õige tasakaal vastutustundlike otsuste ja vastutustundlike lahenduste vahel on väga tähtis maksumaksja raha kasutamisel.
Kui oluline on teha koostööd Balti riikide vahel näiteks asjade ostmisel või on teie jaoks olulisem koostöö sakslastega, sest teil on siin Saksamaa brigaad?
Mõlemad on sama tähtsad. Meil on väga hea ajalugu kolme Balti riigi koostööst. Ma nimetaksin parimat projekti, milles ma ise osalesin ja see oli Balti kaitse projekt. See on olnud üks edukamaid Balti riikide ühiseid projekte. Me kõik saame aru, et investeering meie inimestesse on üks kõige tähtsamaid asju. Me kõik oleme kaitsekolledžist saanud samasuguse arusaama ohust ja kuidas me koos võitleme ja oleme loonud võrgustiku ja kultuuri. See on oluline ja kõige edukam projekt. Kolme Balti riigi ühishanked on valdkond, kus see muutub veidi keerukaks objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel. Üks neist on näiteks õiguslikud piirangud, me peame kohandama oma õigussüsteeme, et me saaksime koos hankeid teha. Sellele vaatamata on HIMARSite projekt olnud hea näide sellest, et me suudame seda teha. Ma isiklikult olen kolme Balti riigi koostöö suur fänn. Ma arvan, et me saaksime teha rohkem, võib-olla me peaksime vaatama lünki, mida me saaksime ühiselt täita.
Siit ma lähen edasi koostöö juurde Saksamaaga. Meil kõigil Balti riikidel on bilateraalsed suhted konkreetsete riikidega. Meie tugevdame suhet ja integratsiooni Saksamaaga, aga see ei tähenda, et me peaksime eemalduma Balti koostööst. Vastupidi. Me peame tegema tihedamat koostööd ja leidma paremaid võimalusi koostöö tihendamiseks.
Kui oluline teie jaoks, et Saksamaa brigaad hakkab olema siin Leedus, sest Eestis hakkavad britid käima?
Kõigepealt, mõlemad riigid on leidnud endale sobiva lahenduse. Eesti jaoks on see üks lahendus ja Leedu jaoks on teine lahendus. Kui meie ütleme, et me oleme valmis Saksamaa brigaadi siin alaliselt vastu võtma, siis ma leian, et nende siinviibimine on parim heidutusvahend. Nad on siin kohal, nad on kohal perekondadega, nad on kohal alaliselt – see on parim signaal, mille me saadame Venemaale ja Valgevenele ja me ütleme, me ei tee nalja. Saksamaa, mis asub idapiirist kaugel, ei tee samuti nalja. Nad saadavad oma rohkem kui 5000 sõdurit siia koos peredega. Pered on märk usaldusest, et see piirkond on stabiilne ja seda kaitstakse, kui vaja peaks olema. Ma näen siin palju positiivseid märke heidutuse ja strateegilise kommunikatsiooni vaates meie vaenlastele Venemaale ja Valgevenele, öeldes, et nii juhtub. Eestis ja Leedus on erinevad lahendused, ma arvan, et mõlemad lahendused on väga tõhusad ja neid kasutatakse parimal võimalikul moel mõlema riigi kaitseks.
Kuidas te Leedus näete reservarmee tulevikku? Eesti ei kaotanud ajateenistust, Leedus osaliselt kaotati ja nüüd te püüate seda taas üles ehitada. Leedu on ka üsna väike riik, te vajate reservarmeed.
Tegu ei olnud ajateenistuse kaotamisega, aastatel 2007-2008 otsustati seda tõepoolest oluliselt vähendada, aga Venemaa sissetung Ukrainasse 2014. aastal saatis meile signaali, et me ei saa nii teha. Seejärel me taas suurendasime ajateenistust. 2014. aastast siiani me räägime umbes 4000 inimese ajateenistusse kutsumisest aastas, aga me muutsime seadust, nii et alates 2026. aastast on meil uus süsteem, mis võimaldab meil olla efektiivsem ja suurendada ajateenijate hulka, me räägime 6000-7000 ajateenijast aastas viie või enama aasta jooksul. See annab meile allika, kust me valmistame ajateenijaid ette olema aktiivses reservis. Te nägite, kuidas ma kohtusin kolme reservsõduriga, kes olid kutsutud õppustele kaheks nädalaks. Meie suurusega riigil ei ole võimalik tõhusat kaitseväge luua ilma ajateenijate ja reservita. Me püüame luua süsteemi nii, et me mehitame oma kaitseväe üksuste tuuma elukutseliste sõduritega, võtame ajateenijaid ja neist 5000-6000-st ajateenijast palkame elukutselisi ja hoiame neid aktiivse reservina, mis kutsutakse kokku kui vajalik kriisis sõja ajal. Nii et mõistagi, ilma ajateenistuse ja reservita ei ole võimalik oma riiki kaitsta, me peame minema sama teed, millest parimad näited on Põhjamaades – Rootsis, Soomes, Eestis ja Leedus. Nii läheneme me kaitsesüsteemile, need inimesed on valmis ja nad on alati valmis tulema oma maad kaitsma.
Kui palju lootust te panete kaitsetööstuse projektidele, teil on neid päris palju?
Viimastel aastatel kaitsetööstus Leedus kasvab. Me peame olema siiski realistid, kõike ei ole võimalik toota Leedu kaitsetööstuses. Samuti oluline on see, et kui me räägime laskemoonast, siis teatud võtmevaldkondades nagu väikerelvade laskemoon, me sõlmisime hiljuti lepingu suure ettevõttega 30 mm laskemoona tootmiseks, siis see on oluline osa, mille tootmisvõimekuse me peame Leedus välja arendama. Teiseks droonid. See on olnud meie kaitsetööstuse jaoks progress, et nad suudavad toota droone ja droonivastaseid süsteeme. Ja kõige olulisem on see, et nad saavad oma tooteid testida Ukrainas, vaadata mis toimib ja mis mitte ja arendada tõhusamaid tooteid. Mis on samuti väga kena, et kõik kolm Balti riiki arendavad oma kaitsetööstust ja see võib viia koostööni, millest me enne rääkisime, et vaadata, mida eri riikides arendatakse ja ilma dubleerimiseta me võime luua võrgustiku ja omavahel koopereeruda, mitte ainult kaitsevägi vaid ka kaitsetööstus.
Te hakkasite minuga enne rääkima eesti keeles. Kas teil on pärast Tartu kaitsekolledžit olnud ka võimalust oma eesti keele oskust kasutada?
Pärast Tartut, kus ma veetsin neli imelist aastat, teil on väga kena linn, siis iga kord, kui ma juhtun kohtama Eesti sõpru, olen ma püüdnud neid üllatada ja enamus neist on üllatunud, ja sellega olen ma püüdnud oma eesti keele oskust säilitada. Ja ma veetsin just neli aastat sõjalise esindajana Brüsselis, seal oli ka Eesti kindral ja ma kasutasin võimalust kohvitassi taga veidi oma eesti keelt harjutada. Aga see ei ole kerge keel, kena ja ilus aga mitte kerge.
Toimetaja: Aleksander Krjukov