Oluline teisipäeval, 22. oktoobril kell 20.19:

- Ühendkuningriik annab Ukrainale 2,7 miljardi euro suuruse sõjalaenu;

- ISW: Moskva püüab pingeid Lõuna-Koreaga maandada;

- Meedia: Soul kaalub Ukrainasse sõjaväelaste saatmist;

- Ukraina ründas Venemaal Tula piirkonnas elektrijaama ja tehast;

- Kiiev kritiseeris ÜRO peasekretäri väidetavat kohtumist Putiniga;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1350 sõdurit.

Meedia: Põhja-Korea saatis ka piloodid Ukrainasse Vene poolele sõdima 

Lõuna-Korea meedia teatas, et Põhja Korea saatis Ukrainasse sõdima piloodid, kes oskavad lennata Vene sõjalennukitega. 

Kui Põhja-Korea piloodid liituvad sõjaga, siis Venemaast saab esimene riik,  kus Põhja-Korea piloodid asuvad väljaspool oma riiki pärast Vietnami sõda. Yom Kippuri sõja ajal saatis Põhja-Korea oma piloodid ka Süüriasse ja Egiptusesse. 

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul valmistub Põhja-Korea 10 000 sõduri saatmist Ukrainasse Vene poolele sõdima. Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov ütles, et esimesed 2600 sõdurit lähetatakse Venemaale Kurski oblastisse, kus Ukraina tungis augustis üle riigipiiri ja omab endiselt märkimisväärses ulatuses territooriume.

Zelenski: Põhja-Korea saab Venemaa aitamise eest raha

Hiljuti selgus, et Põhja-Korea saadab Ukrainasse sõdureid. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Põhja-Korea aitab Venemaad, kuna tahab nii teenida raha, vahendas The Kyiv Independent. 

"Ma arvan, et seda tehakse raha pärast. Ma arvan, et Põhja-Korea on väga vaena, nii et nad saadavad oma inimesed rindele," rääkis Zelenski. 

Ühendkuningriik annab Ukrainale 2,7 miljardi euro suuruse sõjalaenu

London annab Ukrainale laenu summas 2,7 miljardit eurot (2,26 miljardit naelsterlingit), mille tagasimaksed toimuvad külmutatud Vene varadelt tekkiva kasumi pealt, teatas Ühendkuningriigi valitsus.

Need vahendid on Ühendkuningriigi panus G7 algatusse anda Kiievile aasta lõpuks 46 miljardi euro suurune laen, mis makstakse tagasi, kasutades intressi miljarditelt külmutatud Venemaa varadelt.

Ühendkuningriigi laen on mõeldud Ukraina sõjalisteks kulutusteks. Kiiev saab selle investeerida Venemaa vastu võitlemise varustusse, nagu suurtükivägi, õhutõrje ja laiem varustustoetus, seisab avalduses.

"See raha on Suurbritannia riiklikes huvides, sest meie kaitseliin – meie demokraatia ja ühiste väärtuste kaitse – asub Ukraina kaevikutes," ütles Ühendkuningriigi rahanduskantsler Rachel Reeves.

Briti kaitseminister John Healey ütles, et raha saab kasutada Kiievi abistamiseks kaugmaadroonide väljatöötamiseks, mis suudavad lennata kaugemale kui mõned raketid.

Abi lisandub Ühendkuningriigi poolt Ukrainale aastas antavale 3,9 miljardit dollari suurusele abile.

Euroopa riikide käes on ligikaudu kaks kolmandikku 300 miljardi dollari suurusest Venemaa suveräänsest varadest, mis on pärast täiemahulise sõja puhkemist külmutatud. Kuigi EL kõhkles varade kohese konfiskeerimisega, töötas EL välja plaani kasutada varadelt saadavat kasumit Ukraina üles ehitamise ja kaitsevajaduste rahastamiseks.

ISW: Moskva püüab pingeid Lõuna-Koreaga maandada

Kreml kardab, et Lõuna-Korea vastab Põhja-Korea sõdurite kaasamisele sõtta omapoolse sõjalise abi andmisega Ukrainale, vahendas Unian rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) aruannet.

ISW aruande järgi püüab Moskva kõigest väest pingeid Lõuna-Koreaga maandada. Lõuna-Korea kutsus aga seoses Venemaa ja Põhja-Korea tiheneva sõjalise koostööga välja Venemaa suursaadiku Georgi Zinovjevi.

Venemaa näitas seda mitte diplomaatilise väljakutsumisena, vaid tavapärase kohtumisena, lisades, et Vene Föderatsiooni ja Põhja-Korea koostöö "ei ole suunatud Souli julgeolekuhuvide vastu". 

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov püüdis kinnitada, et koostöö Põhja-Koreaga "ei tohiks tekitada muret" teistele riikidele, ning nimetas teavet Põhja-Korea vägede Venemaal viibimise kohta "vastuoluliseks".

Analüütikute hinnangul näitab Kremli käitumine, et Venemaa juhtkond on väga mures Lõuna-Korea võimaliku sõjalise toetuse pärast Ukrainale.

"Eelnevalt oli Venemaa püüdnud saada Soulilt heakskiitu, et leevendada tagajärgi oma kasvavast sõltuvusest Põhja-Koreast", lisasid eksperdid aruandes.

Meedia: Soul kaalub Ukrainasse sõjaväelaste saatmist

Lõuna-Korea meedia väitis esmaspäeval, et Soul võib saata Ukrainasse sõjaväelasi ja luurepersonali vastuseks Põhja-Korea vägede saatmisele Venemaad sõjas toetama, vahendas Ukrainska Pravda.

Lõuna-Korea valitsus ja sõjavägi vaatavad läbi plaani saata Ukrainasse piisav arv inimesi, sealhulgas luureohvitsere [Põhja-Koreale spetsialiseerunud] ja vaenlase taktikaeksperte, kirjutab meedia, viidates Lõuna-Korea luureametnikule.

Ukrainas viibivad Lõuna-Korea sõjaväelased kuulaksid üle või osutaksid tõlketeenust, kui Põhja-Korea sõdurid satuksid Ukraina vägede kätte, kirjutab meedia. Samuti annaksid nad Kiievile teavet Põhja-Korea sõjalise taktika, doktriini ja operatsioonide kohta.

Lõuna-Korea kaitseministeerium teatas esmaspäeval toimunud pressibriifingul, et vaatab "avatud suhtumisega" läbi meetmed seoses võimaliku relvade tarnimisega Ukrainale. Soul on siiani andnud Kiievile humanitaarabi.

Lõuna-Korea teated tulid pärast seda, kui riigi luureagentuur väitis reedel, et Kim Jong-uni juhitav Põhja-Korea on otsustanud saata Venemaa toetuseks 12 000 sõdurit, kellest 1500 on juba Venemaa Kaug-Idas.

Põhja-Korea ja Venemaa sõjaline koostöö on muutunud nii Lõuna-Korea kui ka NATO mureküsimuseks.

Lõuna-Korea president Yoon Suk Yeol mõistis esmaspäeval telefonivestluses NATO peasekretäri Mark Ruttega hukka Moskva ja Pyongyangi vahelise sõjalise koostöö, öeldes, et tema riik võtab vastuseks kasutusele "astmelisi meetmeid".

Yooni büroo teatas, et Lõuna-Korea president ütles Ruttele, et saadab viivitamatult ametnikud teabe jagamist hõlbustama.

Pyongyang pole ei eitanud ega kinnitanud väiteid vägede paigutamise kohta Venemaale.

Ukraina ründas Venemaal Tula oblastis elektrijaama ja tehast

Venemaal Tula oblasti Jefremovi linnas kostis ööl vastu teisipäeva mitmeid plahvatusi. Internetis levivad teatated droonirünnakutest kahe rajatise pihta, vahendas Unian.

Telegramis leviva info järgi kuulsid kohalikud elanikud esimest plahvatust kella 2.10 paiku ja viis minutit hiljem kõlas teine. Väidetavalt kukkusid droonid kohaliku soojuselektrijaama piirkonda.

Kohalikud võimud pole sündmusi kommenteerinud.

Väidetavalt said löögi soojuselektrijaam ja Efremovski kummitehas. Internetis avaldatud fotodel ja videotel on näha ulatuslikku tulekahju.

Explosions reported in Yefremov, Tula Oblast, according to Russian media. Drones may have hit near the local thermal power plant. There's also news that a station in Bryansk Oblast might have been targeted. pic.twitter.com/4VHqn3OmgN

— Conflict Dispatch (@ConflictDISP) October 22, 2024

Ukraina lasi ööga alla 42 Vene drooni

Ööl vastu teisipäeva ründas Vene okupatsioonivägi Ukrainat Shahed-tüüpi ründedroonide ja tuvastamata tüüpi droonidega, kokku avastati öö jooksul Ukraina õhuruumis 60 vaenlase drooni, teatas Ukraina õhujõudude juhtkond.

"Sumõ, Dnipropetrovski, Tšerkassõ, Donetski, Zaporižžja, Kiievi, Hersoni ja Harkivi oblastis kinnitati 42 vaenlase drooni hävitamine. Enamik droone tulistati alla Sumõ oblastis. Kahjuks on rünnaku tagajärjel hukkunuid ja vigastatuid, avaldame omastele kaastunnet," teatasid õhujõud Telegramis.

Lisaks läksid kaduma kümme Vene drooni. Üks droon lendas Valgevenesse, kolm tagasi Venemaale.

Üks vaenlase droon püsib Ukraina õhuruumis.

Kiiev kritiseeris ÜRO peasekretäri väidetavat kohtumist Putiniga

Ukraina välisministeerium heitis esmaspäeval ÜRO peasekretärile Antonio Guterresele ette, et ta võttis vastu Venemaa president Vladimir Putini kutse osaleda BRICS-i tippkohtumisel, kuid lükkas varasemalt tagasi kutse osaleda Ukraina rahutippkohtumisel.

Kremli teatel on tegemist ÜRO juhi esimese reisiga Venemaale enam kui kahe aasta jooksul.

ÜRO ei kinnitanud kavandatud kohtumist.

Kiiev kritiseeris kohtumist teravalt: "ÜRO peasekretär lükkas tagasi Ukraina kutse Šveitsis toimuvale esimesele ülemaailmsele rahutippkohtumisele. Küll aga võttis ta vastu sõjakurjategija Putini kutse Kaasanisse. See on vale valik, mis ei edenda rahu eesmärki. See kahjustab ainult ÜRO mainet."

Venemaal Kaasanis toimub alates teisipäevast BRICS-i riikide tippkohtumine, mille eesmärk on näidata mitte-lääneriikide mõjuvõimu. Kohtumisel osalevad ka Hiina president Xi Jinping ja India peaminister Narendra Modi.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja teatas varem sel kuul, et Guterres ütles eelmisel kuul ÜRO Peaassambleel Vene välisminister Sergei Lavrovile, et kavatseb minna Kaasani.

Juunis Šveitsis toimunud rahutippkohtumisel, kus osales enam kui 90 riiki, mõisteti hukka Venemaa sissetung Ukrainasse ja otsiti võimalust konflikti lõpetamiseks. Venemaa ei olnud sinna kutsutud.

Guterres ütles toona, et ta ei osale Šveitsis korraldatud kohtumisel, kuigi ÜRO on seal esindatud.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1350 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 681 580 (võrdlus eelmise päevaga +1350);

- tankid 9079 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 18 199 (+24);

- suurtükisüsteemid 19 623 (+34);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1234 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 981 (+2);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 17 404 (+71);

- tiibraketid 2625 (+0; korrigeeritud arv);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 27 111 (+77);

- eritehnika 3499 (+20).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.