Raudsepp rääkis ERR-ile, et konjunktuuriinstituudi kolmanda kvartali uuringust saab teha seitse tähtsamat järeldust.

"Esiteks, hinnang jooksvale majandusolukorrale on halvenenud. See tähendab seda, et olukord ise on pisut halvenenud, aga langenud on ka prognoos positiivsele väljavaatele tulevikus. Teiseks on tarbijate kindlustunne taas langenud ja kolmandaks on majanduskliima halvenenud," loetles ta.

Lisaks on majandususalduse ja -kindlustunde indikaatorid kõik jätkuvalt punases, nii nagu nad on olnud juba päris tükk aega. Hindade tõusu nähakse peaaegu kõigis ärivaldkondades, perekondade majanduslik olukord on pisut halvenenud ja ka usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu on taas langenud.

"Täna saame öelda, et see on saavutanud ka rekordtaseme," tõdes Raudsepp.

Raudsepp lisas, et see on tingitud paljudest faktoritest. Ettevõtjad on toonud probleemidena välja, et valitsuse majanduspoliitika ei ole usutav, arusaadav või läbipaistev.

Hinnatõus toimub Raudsepa sõnul senisest rahulikumas tempos ja paari aasta tagusega sarnaseid hinnatõuse ei peaks enam nägema.

"Loomulikult läbi elukalliduse kasvu on surve palkadele, inimeste palgaootused on kõrgemad, see omakorda suurendab ettevõtjate tootmiskulusid ja hinnatõus on jätkuvalt paratamatu," lausus ta.

Kui aga kaugemale vaadata, siis järgmisel aastal tabavad Eestit taas uued maksutõusud ja näiteks käibemaksumäära kasv annab konjunktuuriinstituudi juhi sõnul hindadele taas põhjuse kasvada, nii nagu see juhtus ka selle aasta algul.

"Eesti konjunktuuriinstituudi mõõdetav toidukorvi maksumus kasvas aasta lõikes pisut enam kui kahe protsendi võrra, aritmeetiliselt moodustas 1,7 protsendipunkti sellest käibemaksumäära tõusu otsene mõju," tõdes ta

Raudsepp märkis, et ehkki kõik loodavad hakata nägema märke majanduskeskkonna paranemisest, siis mis ka praegu ei toimuks, muutub järgmisel aastal majanduskeskkond taas, sest lisandub uute maksutõusude negatiivne mõju majandusele.

"Seda ette teades, et meil seisab ees üks majanduskeskkonna taashalvenemine, nii nagu see oli meil ka selle aasta algul, me teame, mida see kaasa tõi – kiirema hindade kasvu, kui see oli meie naabritel või siis majanduslanguse pikenemise, mis on ka Euroopat üldiselt vaadates juba üsna erandlikuks kujunenud – tõepoolest, see kõik ootab meid taas ees," ei näinud ta suuremaks optimismiks põhjust.

Ekspordi taastumist pärsivad kõrged tootmishinnad

Selleks, et näha majanduses stabiliseerumist või isegi kasvu, on Raudsepa hinnangul vaja ületada olulisi takistusi. Ta tõi välja pideva maksude tõstmise, millel täna pole lõppu näha.

"Juba räägitakse, et, "maksurahu" jätkub kohalike maksude kehtestamisega ülejärgmisel aastal. Midagi pole veel otsustatud, aga niisuguseid asju räägitakse, siis tegelikult peaksime aru saama, et me oma sisetarbimist, sisenõudlust kuidagi turgutada või tõsta ei suuda, kui me majandusest üha enam raha maksudena välja võtame," ütles Raudsepp. "Majandus ei saa meil kasvada ilma selleta, et meil paraneks oluliselt sisenõudlus."

Teise olulise nüansina tõi Raudsepp välja, et oleme läbi elanud tootmis- ja sisendhindade korraliku kasvu ja ehkki loodame, et olukord eksportturgudel paraneb ja saame sinna taas suuremas mahus eksportima hakata, on sellegi juures üks suur "aga".

Nimelt see, et meie tootmishindade sedavõrd kõrge taseme juures ei ole võimalik praeguse suhteliselt tagasihoidliku lisandväärtusega kaupu eksportida.

"Siin on ilmselgelt käärid sees. Lahendus peitub innovatsioonitegevuses, lahendus on selles, et ettevõtted suudavad üle minna ka niisugusele ärimudelile, toota niisuguseid kaupu ja teenuseid ekspordiks, millest saab rohkem raha teenida, et see tasakaalustaks. Kolmandaks muidugi on ikkagi üsna selge, et me riigieelarve poolelt ootame olulisi kärpeid või kokkuhoidusid, mis võimaldaks selle kiire maksude tõusu lõpetada," kirjeldas Raudsepp punkte, milles Eesti areng praegu kinni on.

Lisaks on ettevõtjad tema sõnul toonud murekohana välja tõsised juriidilised ja administratiivsed takistused äritegevusele, mis ei lase majandusel ümber orienteeruda, aga see on vajalik ja seetõttu peaks sellised takistused eemaldama.

Siiski leiab Eesti majanduse praeguse seisu juures Raudsepa sõnul ka positiivset, kuid paraku pole ühtki faktorit, mis oleks oluliselt paranenud.

"Meil positiivset on, aga see teinekord kipub ka juba käest ära libisema.
Ehk siin me peame väga palju tähelepanu pöörama sellele, et oskaksime hoida seda, mis meil on positiivset, seda, mis teeb meist tulevikus taas eduka riigi, eduka majanduse," nentis Raudsepp.

Seega eeldab majanduse olukorra paranemine tema sõnul valitsuselt kiireid otsuseid ja tegutsemist.

Esmaspäeval kirjutas Delfi Ärileht, et kui tavaliselt on konjunktuuriinstituudi regulaarselt ilmuv analüüs olnud avalikkuse ees juba oktoobri alguses ja uuringu tulemused teeb EKI teatavaks koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM), siis seekordse, majanduse nukrat seisu kajastava uuringu puhul pidurdas avaldamist ministeerium.

MKM polnud väitega siiski nõus ja teatas, et valmistab kolmanda kvartali konjunktuuri puudutavat pressiteadet ette.