Rein Lang riigieelarve kärbetest: loodetakse kõrgema jõu sekkumisele
Kunagi nii justiitsministri kui ka kultuuriministri ametit pidanud Rein Lang kritiseeris ETV saates "Esimene stuudio" valitsejate suutmatust riigi kulusid otsustavalt kärpida ning rõhutas, et eelarve tasakaalu saamiseks on vaja julgeid poliitilisi otsuseid. Kultuuri rahastamise kohta ütles ta, et kultuuritegijaid tekib pidevalt juurde, kuid riigi rahakotil on piir ees.
"See, et eestlased on elanud riigieelarve mõttes kõvasti üle jõu viimasel aastakümnel, see on fakt. Kuidagi tuleks nüüd taas hakata elama jõukohaselt. Aga need otsused on küll hästi visad tulema. Ma saan muidugi kõigest sellest aru, igalühel on mingi oma lehm ojas. Aga peaks ikkagi olema niipalju koostöövõimet, et mitte lükkama kõiki otsuseid edasi või veel hullem, järgmise põlvkonna kraesse," ütles Lang.
"Viimased kolm rahandusministrit on ametisse astumisel alati kõmistanud seda trummi, et nüüd vaatame kõik riigi kulud kriitiliselt üle. Seda on nimetatud küll nulleelarveks, küll eelarvereformiks, küll kulude ohjamiseks, aga välja pole kukkunud nagu midagi," lisas ta.
Lang ütles, et sisuliselt ei muutu midagi. "Kui me süveneme selle aasta eelarve eelnõusse, mis siis järgmisel aastal peaks meie elu natukene siin sättima, siis selgub, et seda kokkuhoidu reaalselt riigiaparaadi toimimisest ei ole," sõnas Lang.
Saatejuht Liisu Lass küsis Langilt, miks ikkagi kärpeid ei suudeta teha. "Väga hea küsimus. Võib-olla ei ole see olukord veel jõudnud kõigini, et nii edasi enam elada ei saa. Vist ongi nii, et on terved poliitilised jõud, mis tegelikult üldse ei tähtsusta seda. Meil on olnud selliseid riigijuhte, kes ilmselt läidavad õhtul küünla ja siis paluvad, et ehk läheb see karikas meist mööda, meenutame kasvõi rändekriisi. Ja nüüd loodetakse, et mingi kõrgem jõud sekkub ja et ehk läheb ka see mööda ja et me saame eelarve tasakaalu ilma mingite oluliste poliitiliste otsusteta. Reeglina ei saa," lausus Lang.
Lang möönas, et riigieelarve koostamine ja kirja panemine on keeruline protsess. "Et tegelikult aru saada kõikidest nendest kuludest ja tuludest, see on väga keeruline lugu," ütles ta.
Lang kultuuri rahastamisest: võib-olla me kõiki tegevusi finantseerida ei suuda
Rääkides näitlejate septembrikuisest palgameeleavaldusest Stenbocki maja ees, ütles Lang, et selle adressaat oli vale.
"Need inimesed, kes seal Stenbocki maja ees seisid, seisid ju vale maja ees. Eestis ei ole teatreid, mis oleksid riigiasutused, riik ei sõlmi kellegagi neist töölepingut, need töölepingud on sõlmitud neil eraõiguslike isikutega, teatritega, kes on tegelikult kogu oma asjaajamises üsna vabad. Ja palkade kindlaks määramises on nad tegelikult ikka päris vabad. Nii, et oleks võinud siis oma teatrijuhi juurde minna ja küsida, miks asjad nii on," ütles Lang.
Langi sõnul on kultuuritöötajate palgatase väiksem, sest kultuuri on kümne aastaga tulnud hulgaliselt juurde. "10 aastat tagasi oli see raha poole väiksem, mis riigieelarve kaudu kultuurile läks. Aga kui palju on tulnud juurde kõikvõimalikke tegevusi ja inimesi, kes nende tegevustega tegelevad, kes samuti saavad mingil moel riigieelarvest seda tuge, küll läbi institutsioonide, aga ikkagi riigieelarve kaudu. Kuskilt peaks tulema piir ette. Me võib-olla ikkagi kõiki tegevusi finantseerida ei suuda," lausus Lang.
"Kui palkadest rääkida, siis arvestades sellega, et kuna valdavalt on kultuuriinimeste tööandjaks eraõiguslikud isikud, siis määrab selle palgataseme ikkagi turg. Nii, et kui selle raha eest on inimesi, kes tahavad töötada seal, siis nii palju ka makstakse," lausus Lang.
Lang taunis ka ühiskonnale saadetud sõnumit, et järgmisel aastal olukord paraneb. "Ei pruugi igal aastal minna paremini," ütles ta.
"Täna me seisame selle fakt ees, et kõik see meie ühiskonna tootlikkus, võime toota lisaväärtust, ei ole nii kõrge, et me igal aastal võiksime arvestada, et meil on 10 protsenti rohkem vahendeid, mida laiali jagada. No ei ole. Järelikult tuleks hakata mõtlema nende tegevuste peale, mida me ikkagi finantseerime," rääkis Lang.
"See puudutab ka institutsioone. Aga seda julgust ma ei näe. Piisab ju sellest, et kui keegi ütleb välja, et võib-olla paneme ühe teatri kinni, siis see kisa on nii suur, et tõmmatakse kohe tagasi," lisas ta.
Lang rääkis, et on väga skeptiline paari kultuuriministeeriumi programmi suhtes. "Näiteks filmi tootmise tagasimakse fond, mis on tekitanud tänaseks selle olukorra, et filmi tehnilised firmad, kes tagavad tootmise tehnilise poole, on või sees, aga nende hinnad on nii kõrgeks läinud, et varsti Eesti filmitegijad enam filme teha ei saa. Kas see on see meede, kus me ütleme, et me oleme filmikunsti kõvasti raha juurde pannud?"
"Samamoodi võime me rääkida, et kas ikkagi need kõmiseva retoorikaga kunstnike ja kirjanike palgad on ennast õigustanud," lisas Lang.
"Kokkuvõttes ma tahaks öelda, et on kaks võimalust. Kas selle kultuuri finantseerimisel me taotleme eesmärki, et me hoiame Eesti kultuuri ja keelt läbi uute teoste loomise ja vanade teoste säilitamise ja inimestele kättesaadavaks tegemise või me finantseerime lihtsalt seda loomisprotsessi ja tulemus ei ole oluline. See vaidlus on vaidlemata," rääkis Lang.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: Intervjueeris Liisu Lass