Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse heidab PPA peadirektorile Egert Belitševile saadetud kirjas teravalt ette vähenevat koostöövalmidust ja seeläbi ka turvalisuse vähenemist.

Egert Belitšev vastas Kuuse kriitikale, öeldes, et PPA-s ei ole eelarveridu, mida saaks kärpida nii, et seda tunda ei ole.

"Kui midagi kärbitakse, siis jääbki järgi vähem töötunde, pikeneb järjekord või ooteaeg ja tuleb arvestada, et enam ei saa nii hästi või mugavalt kui varem. See tähendab muutust mitte ainult Eesti inimese jaoks, vaid ka teiste asutuste jaoks," lisas ta.

Belitšev märkis, et eelmise aasta sügisel valitsuses kinnitatud riigi eelarvestrateegia järgi vähendati politsei kohtukonvoi mahtusid viiendiku võrra ja see tähendas, et PPA-l on selle võrra vähem inimesi ja töötunde, mida kinnipeetavate kohtusse viimiseks kasutada.

PPA juht tunnistas, et arusaadavalt põhjustab see otsus kohtutele ja ka vanglale ebamugavust ja nõuab ümberkorraldusi.

"Selle otsuse kaalumisel arvestati asjaoluga, et kinnipeetavate politsei valve all kohtusse viimise vajadust saab vähendada videoistungitega. See oli ka otsuse peamine mõte, et neid kauglahendusi kohtupidamisel rohkem kasutataks. Paraku on osad partnerid meilt konvoitööd oodanud endises mahus. See aga tähendab meie jaoks, et selle asemel, et politseinik oleks patrullis kõigi inimeste turvalisust tagamas, peame saatma ta vahialust vanglast kohtusaali viima ja seal valvama," selgitas Belitšev.

"Olukorra lahendamiseks tegi PPA ettepaneku leppida kokku, et konvoeerimist ei toimu reedeti. Nii saavad kohtud reedesele päevale planeerida sellised istungid, kus konvoid ei vajata, arvestada videoistungiga või kaasata vanglateenistus, kelle ülesanne kinnipeetava kohtusse viimine seaduse järgi on. PPA jaoks on just reede see kriitiline päev, kus patrullist inimeste ära võtmine turvalisust kõige enam mõjutab," lisas ta.

Belitševi sõnul rakendab PPA sellist praktikat alates selle aasta 6. septembrist ja on sellest teavitanud ka kohtuid, prokuratuuri, advokatuuri ning sise- ja justiitsministeeriumi.

Belitševi kinnitusel on PPA valmis tegema erakorralist konvoeerimist tegema ka reedeti, näiteks juhul kui istung tuleb kiireloomuliselt läbi viia 24 tunni jooksul. See aga tähendab tema sõnul, et Eesti inimese jaoks on üks patrull väljakutsete teenindamise asemel kohtusaalis vähemalt paariks tunniks, võib-olla ka terveks päevaks.

"PPA on tõestanud, et on valmis toetama ja abistama teisi asutusi nii palju kui võimalik ja sellest põhimõttest me ei tagane. Küll tuleb aga mõista, et kärbete aeg tähendab igapäevase töö ümber sättimist kõigis asutustes ja on üllatav, kui riigiamet tahab elada ainult nende muudatustega, mis tulevad tavalise Eesti inimese arvelt," lisas Belitšev.

Tarmo Miilits: etteheited PPA-le on alusetud

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ütles vastulauses Rait Kuuse kriitikale, et vanglateenistuse ja kohtute etteheited PPA-le väheses koostöövalmiduses ja oma töö tegemata jätmises on nii läbimõtlematud kui ka alusetud.

Miilits selgitas, et kohtukonvoi teenuse muudatuse taga on valitsuse 2023. aasta püsikulude kärpeotsuse jõustamine, millega vähendati kohtukonvoi mahtusid viiendiku võrra.

"Lihtne loogika ütleb, et see tähendab ka viiendiku võrra vähem tegevusi. Sellest tingitud senise praktika muudatust ja konvoiteenuse vähendamist teadsid nii kohtud kui ka vanglateenistus juba varasemalt ja pikka aega ette," sõnas Miilits.

"Siseministeerium ega PPA ei hakka kohtutele ette kirjutama, kuidas kohtud oma tööd peavad korraldama. Küll aga proovisime selles olukorras omalt poolt välja pakkuda võimalikult ratsionaalset lahendust. Kui valikus on teenuse proportsionaalne vähendamine igal nädalapäeval või teenuse lõpetamine ühel, oli meie hinnangul töökorralduse mõttes selgem loobuda ühest nädalapäevast. Nii on võimalik ka kohtute töös planeerida kaugistungid just sellele konkreetsele päevale," selgitas ta.

Miilits lisas, et kohtuistungitel kaasaegsete tehniliste võimaluste ehk videoülekannete kasutamise ning reedese konvoiteenuse lõpetamise võimalused arutati koostöös justiitsministeeriumiga juba kuid tagasi läbi. Kantsleri sõnul teavitas kõiki osapooli ja partnereid sellest muudatusest käesoleva aasta alguses nii siseministeerium kui ka PPA.

"Kui see lahendus ei sobinud, olnuks korrektne pikalt ette teavitatud kohtukonvoi teenuse kärpe mõjud ekspertide tasemel läbi analüüsida ja teisi lahendusi leida, mitte meedia vahendusel süüdistusi jagada. Ja nagu ikka – jagatud vastutus ei ole kunagi parim lahendus. Võib-olla on lahenduseks hoopis see, et konvoiteenus koos ressursiga liigub tulevikus tervikuna justiitsministeeriumi vastutusalasse. Siis on võimalik korraldada ka nende ressursside kasutamist kõige sobivamal moel," rääkis Miilits