"Täna, reedel, 1. novembril, teeb vanglateenistus politseinike tööd. Nimelt aitavad vanglaametnikud maakohut täna õigusemõistmisel ning tagavad vahistatu osaluse ja kohtupidamise toimumise ning turvalisuse kohtusaalis. See on viimaste aastate üks näide paljudest, mis iseloomustab teie asutuse murettekitavalt vähenevat koostöövalmidust ning väikese "võidu" nimel suuremate probleemide tekitamise süvenevat praktikat. Leian, et kaalul on meie kõigi turvalisus," hoiatab Kuuse Belitševile saadetud kirjas.

Kuuse kiri on Eesti ametkondade vahelises avalikus suhtluses harvanähtavalt otseses ja teravas sõnastuses. Kuuse toob välja kolm näidet, kus inimeste turvalisus on kannatamas, sest PPA koostöö ja ettevalmistus muudatuseks on olnud puudulikud.

1. Kohtute töö tagamine

Juba aastast 2004 on sõlmitud kokkulepe, mida kinnitati ka 2018. aastal, et vahistatute turvaline transport kohtusse ning istungite turvamine riigis on politseinike kanda.

"Käesoleval aastal aga teavitasite te ühepoolselt kohtuid, riigiprokuratuuri ja advokatuuri, et alates sügisest teie enam reedeti kohtutes oma tööd ei tee. Kohus on vastanud, et selline tegutsemine ei ole nende jaoks vastuvõetav ja selline piirang takistab nende põhiseadusest tulenevat õigusemõistmise ülesande täitmist. Vanglateenistus on teile samuti korduvalt peegeldanud vajadust kokkuleppeid täita."

Kuuse sõnul on PPA kokkuleppest taganemise tõttu juba esimesed kohtuistungid ka ära jäänud, kulunud arvukalt partnerite töötunde ning tekkinud üksjagu segadust.

"Selle otsuse tõttu ahenevad kohtute võimalused menetlusi planeerida ja see kahjustab menetlusosaliste õiguseid, sest pikenevad kohtupidamise ja vahistamise ajad. Vanglateenistusel ei ole kohtute toetamiseks ei ressursse, üle-Eesti kaetust ega õigusaktide ammendavat tuge. Ometi oleme me lahenduse poolel rohkem kui teie."

Vanglasiseste tegevuste ümber korraldamine konvoiteenuse osutamiseks tähendab Kuuse sõnul, et inimeste käitumuslike probleemidega tegelemiseks on vähem võimalusi.

"Sellistel tingimustel vanglast vabanedes on vangistuse mõju inimesele väiksem, mis omakorda suure tõenäosusega tähendab retsidiivsuse tõusu ehk kuritegevuse kasvu nii vanglas sees kui ka väljas. Seeläbi saab oluliselt kannatada ühiskonna turvalisus ja õiglustunne. Ja tekib teile endale tööd juurde. Teie enda ooteaegade pikenemist vanglatesse sisenemisel, kuna oleme hõivatud kohtu abistamisega, poleks vast tarvis mainidagi."

2. Vanglasse saabujate tuvastamine

Teise näitena toob Kuuse, et 2023. aasta lõpus muutis PPA ühepoolselt enda praktikat ning vanglateenistus sai sellest teada läbi vanglaväravas tekkinud olukorra.

"Nimelt 2024. aasta alguses saabus inimene vanglasse karistust kandma, tal ei olnud isikut tõendavat dokumenti ja politseipatrull keeldus tema isikusamasuse tuvastamiseks vanglasse tulemast. Käesoleval aastal on esinenud vähemalt seitse juhtumit, mil on politsei keeldunud isiku tuvastamiseks vanglasse tulemast."

Probleem seisneb Kuuse sõnul selles, et kui inimesel puuduvad vanglasse saabumisel dokumendid (sh isikut tõendav dokument), siis ei saa vanglateenistus teda vastu võtta, sest neil puudub seaduslik alus isikut kindlaks teha. See võimekus ja seaduslik alus on politseinikel.

"Tulemuseks on see, et me saadame teiepoolsel keeldumisel inimese vanglast ära soovitusega tulla teie juurde endale isikut tõendavat dokumenti vormistama. Halvemal juhul päädib kogu olukord sellega, et vangla esitab kohtule taotluse sundtoomiseks, kohus teeb määruse ja kuulutab isiku tagaotsitavaks ning edastab selle määruse täitmiseks teile. Kokkuvõttes kulub meie kõigi ressurssi oluliselt rohkem võrreldes sellega, kui jätkaksite seni toiminu kohaselt."

Kuuse sõnul on nad aastaid PPA-le rääkinud, et loodaks võimalus saada andmeid politsei infosüsteemidest, et vanglateenistus saaks isikusamasust tuvastada kohapeal ise.

"Kuid teiepoolne huvi on seni puudunud. Tulemuseks on teie enda suurem töökoormus ja potentsiaalsed uued kuriteod."

3. Vanglakaristuse kandjate elamislubade pikendamisest keeldumine

Kolmanda näitena toob Kuuse, et eelmise aasta kevadel otsustas PPA, et vanglas viibivate kinnipeetavate tähtajalisi elamislubasid ei ole vaja pikendada.

"Me andsime teile tagasisidet, et see on lühinägelik praktika, mis ei too riigile mingit kasu. Kui inimene vabaneb vanglast ilma kehtiva dokumendita, siis on tal esimesest päevast peale keerulisem püsida õiguskuulekal teel. Näiteks ei saa inimene pärast vabanemist tööle asuda, üürida elupinda ning samuti on takistatud saada osa riiklikust sotsiaalhoolekande teenustest, toetustest ja abist."

Kuuse sõnul soodustab dokumentideta vabanemine omakorda uusi õigusrikkumisi, politseinike töökoormuse kasvu ning tööd ka vanglateenistusele.

"Antud praktika osas on ka peetud mitmeid kohtuvaidlusi, mille kulu võinuks olla maksumaksjale olemata. Eesti inimeste turvatunde paranemist sellisest lähenemisest oodata ei ole."

Eelarvekärbete taha pugeda ei saa

Kokkuvõtvalt toob Kuuse välja, et PPA on korduvalt viidanud eelarvekärbetele, mis sunnivad selliseid otsuseid langetama. Kuid tema sõnul on kärbetest tekkinud pinge kogu avalikus sektoris, sealhulgas vanglateenistusel.

"Ma saan ka aru, et üks või teine funktsioon ei pruugi teie arvates olla enam politseinike pingutust väärt. Kuid muudatuste juhtimisel tuleb muuhulgas leida ka vajalik konsensus oma partneritega. Tehes muudatusi ühepoolselt ja lühikese vaatega leiate päeva lõpuks ka iseennast olukorras, kus esmapilgul hea mõte toob meile kõikidele kordades rohkem tööd juurde. Lisaks on oht, et ka organisatsiooni eesliini tasandil harjutakse koostöösse formaalselt suhtuma ning see peegeldub tulevikus inimesi vahetult puudutavas igapäevases praktikas."

Kuuse lõpetab oma kirja küsimusega: "Vanglateenistus on valmis avatud koostööks ja ühiseks muudatuste kavandamiseks – kas ka teie?"