Iisrael kulutas sel nädalal rohkem kui 500 miljonit dollarit lepingutele Iisraeli arendajate Rafael Advanced Defense Systemsiga ja Elbit Systemsiga, et laiendada oma õhutõrjekilbi võimekust.

Süsteem nimetusega Iron Beam ehk Teraskiir kasutab suure võimsusega lasereid, et kaitsta riiki mürskudele, rakettidele ja droonide eest, teatas Iisraeli kaitseministeerium sel nädalal.

"See märgib sõjapidamises uue ajastu algust," ütles Iisraeli kaitseministeeriumi peadirektor Eyal Zamir ning lisas, et riik peaks laserrelva kasutama võtma aasta jooksul.

Iisrael avalikustas kaitsesüsteemi prototüübi esmakordselt 2021. aastal.

Kaitseministeeriumi avaldas teate ajal, mil Iisrael jätkab sõda Gazas ja Liibanonis.

Alates eelmise aasta oktoobrist on Iisrael pidanud Gaza sektoris sõda terrorirühmituse Hamas vastu, kuid samaaegselt ka Iraani toetatud rühmitustega Liibanonis, Jeemenis, Süürias ja Iraagis.

Eksperdid on öelnud, et Iraan ja tema liitlased on püüdnud Iisraeli õhutõrjet üle koormata, rünnates seda erinevat tüüpi rakettide ja droonidega.

Lõuna-Liibanonist, kus Iisrael praegu maasõda peab, on Hezbollah' raketid jõudnud sügavale Iisraeli territooriumile. Selle kuu alguses sai Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kodu rannikulinnas Caesareas droonirünnakus kahjustada, kui üks kolmest Liibanonist välja lastud droonist tungis läbi Iisraeli õhutõrjesüsteemi.

Eksperdid ütlevad, et laserrelv võib olla Iisraeli jaoks täiendav kaitsekiht nii tõhususe kui ka kulude osas.

Süsteem kasutab suure võimsusega laserit, mis on paigutatud maapinnale. Laser soojendab sadadest meetritest kuni mitme kilomeetri kaugusel oleva sihtmärgi pinda haavatavates kohtades kuni see all kukub. See erineb Iisraeli traditsioonilistest õhutõrjevahenditest, kus sissetuleva ohu tuvastamiseks kasutatakse radarit ja seejärel tulistatakse välja rakett, et sihtmärk õhus hävitada.

Võrreldes Iisraeli praeguse õhutõrjega ehk nii-öelda Raudkupliga, oleks laserrelv odavam, kiirem ja tõhusam, ütlesid eksperdid.

Iga Raudkupli rakett maksab ekspertide sõnul hinnanguliselt umbes 50 000 dollarit, kui mitte rohkem. Iisrael tulistab iga sihtmärgi jaoks välja kaks raketti, ütles Tel Avivis asuva Rahvusliku Julgeolekuuuringute Instituudi (INSS) vanemteadur Yehoshua Kalisky CNN-ile.

Iisrael on pärast sõja algust Liibanoniga mürske peaaegu iga päev alla lasknud. Teisipäeval ületas Lõuna-Liibanonist Iisraeli piiri umbes 50 mürsku, teatasid Iisraeli kaitsejõud (IDF), lisades, et mõned neist lasti alla, kuid teised mitte.

Rafael Advanced Defense Systems, mis aitab Teraskiirt toota, ütles, et laserrelval on sihtmärgi allatoomise hind peaaegu null. 2022. aastal ütles Iisraeli endine peaminister Naftali Bennett, et iga laseri abil allatoomine maksab vaid kaks dollarit.

Eksperdid ütlesid, et laserrelv oleks kõige tõhusam droonide vastu.

Droonid on korduvalt Iisraeli Raudkuplist läbi tunginud.

Iisraeli Raudkuppel hävitab enamiku mürske, kuid see on mõeldud peamiselt rakettide, mitte droonide vastu võitlemiseks. Mehitamata õhusõidukid (UAV) on väiksed, kerged ja madala radarisignatuuriga, mis tähendab, et Iisraeli radarisüsteemid ei tuvasta neid alati nii, nagu nad tuvastavad suuremaid rakette, ütlesid eksperdid. Samuti ei ole droonidel alati kindlat sihtpunkti ja nad võivad lennu ajal suunda muuta.

Ka teised valitsused on katsetanud erinevat tüüpi laserrelvi.

USA merevägi on katsetanud laserrelvi, mis suudavad lennukeid lennu ajal hävitada. Ühendkuningriik esitles hiljuti laserrelva nimega DragonFire, mida saab kasutada õhusihtmärkide vastu. Pentagon on ka öelnud, et Hiina ja Venemaa arendavad lasereid, mis võiksid sihtida satelliite.

On ebaselge, kas Iraan on välja töötanud oma laserkaitsesüsteemi. 2022. aastal ütles Iraan, et on "võimeline tootma laserrelvi, et kaitsta… tundlikke piirkondi", teatas Iraani riigimeedia.

Siiski kahtlustatakse, et Iraanil on Hiinas toodetud laserrelv Silent Hunter, ütlesid eksperdid, lisades, et laser pole nii suure võimsusega kui Iisraeli õhutõrje jaoks mõeldud relv.

Iisraeli laserrelval oleks endiselt oma puudused.

Eksperdid ütlevad, et relv ei tööta hästi pilvise, vihmase või häguse ilmaga. Samuti vajaks süsteem tööshoidmiseks palju energiat.

Samuti jäävad ebaselgeks projekti püüdlused ja eeldatav ajakava.

Üks peamisi probleeme on see, et selle lasertehnoloogia püüdluste täitmiseks vajavad valitsused miljardeid dollareid ja aastakümnete pikkust uurimistööd, rääkis ekspert. Ta ütles, et maailm ei näe veel, et Iisrael "oleks seekord tegelikult koodi murdnud" ja suudab süsteemi enne järgmist aastat kasutada.