President teatas esialgsest 25 miljardi dollari suurusest rahastusest projektile, mille maksumuseks võib tema sõnul lõpuks kujuneda umbes 175 miljardit dollarit. Kongressi eelarvebüroo hinnangul on projekti lõplik hinnasilt siiski märksa kõrgem.  

"Kampaania ajal lubasin Ameerika rahvale ehitada tipptasemel raketitõrjekilbi," ütles Trump Valges Majas. "Täna on mul hea meel teatada, et oleme ametlikult välja valinud selle tipptasemel süsteemi arhitektuuri."

"Kui Kuldkuppel täielikult valmis saab, on see võimeline rakette tõrjuma ka siis, kui need lastakse välja teiselt poolt maakera ja isegi siis, kui need lastakse välja kosmosest," ütles Trump. "See on meie riigi edu ja isegi ellujäämise jaoks väga oluline."

Ta ütles, et algatust juhib USA kosmosejõudude kindral Michael Guetlein ning et Kanada on avaldanud huvi selles osaleda, kuna ka nemad soovivad kaitset.

Trumpi sõnul kasutab Kuldkuppel nii maal, merel kui kosmoses järgmise põlvkonna tehnoloogiaid, sealhulgas kosmoses baseeruvaid sensoreid ja püüdureid.

Pentagoni juht Pete Hegseth ütles Trumpiga koos kõneldes, et süsteemi eesmärk on kaitsta "kodumaad tiibrakettide, ballistiliste rakettide, hüperhelikiirusel liikuvate rakettide ja droonide eest, olgu need siis tava- või tuumarelvad".

Plaani nimi Kuldkuppel on võetud Iisraeli õhutõrjesüsteemilt Raudkuppel, mis on alates kasutuselevõtust 2011. aastal maha võtnud tuhandeid lühimaarakette ja muid lendkehi.

Ühendriigid seisavad silmitsi erinevate raketiohtudega oma vaenlaste poolt, kuid need erinevad oluliselt lühimaarelvadest, mille tõrjumiseks Iisraeli Raudkuppel on loodud. Lisaks on USA üle 400 korra suurem kui Iisrael, millel on oma väiksuse tõttu olnud võimalik ehitada tihe radarijaamade ning statsionaarsete ja mobiilsete õhutõrjesüsteemide võrgustik, mis katab kogu riigi.

CNN-i allika sõnul on Pentagonis peetud arutelud olnud seni suures osas kontseptuaalset laadi, kuna süsteemi jaoks vajalikku tehnoloogiat praktikas veel ei eksisteeri. Ekspertide sõnul võiks mingisugune piiratud süsteem tekkida 7–10 aasta jooksul, kuid see suudaks kaitsta näiteks ainult suuri linnu.

Ühendriikide raketitõrje ülevaade osutas 2022. aastal kasvavatele ohtudele Venemaa ja Hiina suunalt.

Dokumendis on öeldud, et Peking on Washingtoniga ballistiliste ja hüperhelirakettide tehnoloogia osas lõhet vähendamas, samas kui Moskva moderniseerib oma mandritevahelisi raketisüsteeme ja täiustab täppisrakette.

Samuti tõdeti dokumendis, et oht droonide poolt – mis on Ukraina sõjas võtmerolli mänginud – tõenäoliselt kasvab, ning hoiatati Põhja-Korea ja Iraani ballistiliste rakettide ohu eest, samuti valitsusvälistest toimijatest lähtuva raketiohu eest.

Venemaa ja Hiina kritiseerisid raketikaitsekupli kontseptsiooni kuu algul kui "sügavalt destabiliseerivat", öeldes, et see võib muuta kosmose "lahinguväljaks".

Ameerika Ühendriigid on viimastel aastatel saanud raketitõrje valdkonnas väärtuslikke praktilisi kogemusi. Ukrainas on USA õhutõrjesüsteeme kasutatud Venemaa täiustatud rakettide tõrjumiseks ning eelmisel aastal aitasid Ühendriigid Iisraelil end Iraani raketirünnakute eest kaitsta.