Riigikogu liikme hea tava uuenduskuuri fookuses on kuluhüvitised ja lobistid
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon otsustas esmaspäevasel koosolekul asuda põhjalikult uuendama riigikogu liikme head tava, keskendudes kuluhüvitistele, lobikohtumistele ja riigikogu liikmete saalis käitumisele.
Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvarti (KE) sõnul oli seni kehtinud, 2014. aastal hea tava liiga algeline ja pealiskaudne, seetõttu otsustas komisjon seda uuendada.
"Täna tegime komisjonis otsuse, et me algatame selle uuendamise. Komisjoni liikmed olid selle poolt," ütles Kovalenko-Kõlvart ERR-ile.
Tema sõnul puudutab hea tava täiendamine kolme suunda.
"Üks suund on kuluhüvitiste teema. Siin on kasutatud hästi üldist sõnastust, et riigikogu liige kasutab avalikke vahendeid säästlikult, otstarbekalt. Aga me näeme, arvestades neid kaasuseid, mis on viimastel aastatel olnud, et võib-olla on ikkagi head tavas vaja paremini need asjad lahti kirjutada, kuidas ikkagi riigikogu liige peaks siin käituma, samamoodi tooma ka näited, et mida riigikogu liige peab vältima. Näiteks need kütusekaartide teemad, mida on kuritarvitatud," lausus Kovalenko-Kõlvart.
Teine suund on Kovalenko-Kõlvarti sõnul huvirühmade ja lobikohtumiste teema.
"See on ka teema, mis on mitu-mitu aastat olnud. Vahepeal on vastu võetud valitsuse nii-öelda lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele. Aga riigikogu osas ei ole kuskile liigutud. Ja praegu oli ettepanek, et ka siin oleks vaja läbi mõelda, et kuidas fraktsioonid ja ka riigikogu liikmed ise võiksid hakata huvirühmadega, aga ka lobistidega kohtumisi kirja panema," sõnas ta.
Kolmas aspekt puudutab tema sõnul riigikogu liikmete käitumist saalis. "See on viimaste aastatega tekkinud probleem ja ma näen, et see vajab täiendavat kirja panemist. Senises heas tavas pole mitte midagi selle kohta kirjas. Aga arvestades seda, et kuidas need rünnakud nii opositsiooni kui ka koalitsiooni saadikute poolt, aga ka valitsuse liikmete poolt on tihtipeale muutnud väga isiklikuks ja väga vaenulikuks, siis üleüldine saalis käitumise hea tava võiks olla samuti kirjas," ütles Kovalenko-Kõlvart veel.
"Ma saan aru, et meil on sõnavabadus. Meil on vaba mandaat. Kõiki, neid asju me austame, aga kuskil võiks olla kirjas ka see, et kuidas me näeme seda, kuidas põhiseaduslikus institutsioonis tuleks käituda," lisas ta.
Kovalenko-Kõlvart rääkis, et komisjon ootab nüüd detsembri alguseks riigikogu fraktsioonidelt uuendamisele endapoolseid ettepanekuid.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
