Õhtuleht kirjutas möödunud nädalal, kuidas 13 aastat Riigi Kinnisvara AS-is töötanud ning 11 aastat selle õigusosakonna juht olnud Tõnis Rebbas lahkus tänavu märtsis poolte kokkuleppel ametist. Rebbasele sai ametis saatuslikuks sõprus ettevõtja Parvel Pruunsillaga, mis pälvis kaitsepolitsei huvi, kui Pruunsild küsis Rebbaselt ERM-i endise näitusemaja müügi kohta. 

Kaitsepolitsei kahtlustas Pruunsilda korruptsioonis ning jälgis tema ja Rebbase vahelist suhtlust. Seejuures paigaldati Rebbasele pealtkuulamisseadmed tööle ja autosse, tungiti salaja tema arvutisse, jälgiti reaalajas Whats Appi ja Messengeri suhtlust, e-kirjavahetust, telefonivestlusi ning jälitati vahetult.

Kapo kutsus veebruarikuus vestlusele RKAS-i juhi Tarmo Leppoja ja nõukogu esimehe Kaido Padari ning tutvustas neile kohtumise käigus Pruunsilla ja Rebbase vestlusi. Kuigi kaitsepolitsei Rebbase tegevuses midagi keelatut ei leidnud, siis töölt RKAS-is Rebbas lahkus, kuna asutuse juhid ei pidanud edasist koostööd enam võimalikuks. 

Rebbase hinnangul mõjutas kapo ühtegi seaduslikku etteheidet esitamata RKAS-i juhte teda ametist vabastama ning seetõttu nõudis ta 22 031 euro suurust kahjutasu, andes kapole selle tasumiseks aega 4. novembrini. Ametist lahkudes sai Rebbas ka RKAS-ilt hüvitist.

Rebbase esindaja, vandeadvokaat Erki Kergandbergi sõnul on menetlus pooleli ning alates 4. novembri tähtaja kukkumisest on neil 30 päeva aega otsustada, kas minna nõudega edasi halduskohtusse. 

"See, kas lähme, selgub 30 päeva jooksul," ütles ta ning märkis, et praegu veel otsust langetatud ei ole. 

Kergandbergi sõnul on kapo keeldunud nõude tasumisest. 

Kapo büroojuhi Harrys Puusepa sõnul vastas amet nõude esitajale tähtajaks ja selgitas, miks nõuet ei rahulda. Puusepp märkis, et korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine on kaitsepolitsei üks põhiülesannetest, seaduse järgi on riigi osalusega äriühingutega seotud osa korruptsiooni süütegusid kapo uurida.

Kaitsepolitseiamet selgitas, et kohtus Leppoja ja Padariga ning tutvustas kohtumise käigus ka Rebbase ametialasest tegevusest lähtuvaid võimalikke korruptsiooniriske.

Kapo hinnangul oli RKAS-i juhtide teavitamine vajalik võimalike korruptsiooniriskide ennetamiseks oma ülesannete täitmisel.

Maris Lauri: oma õiguste kaitseks on õige pöörduda kohtusse

ERR-i küsimusele, kas riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon on kaitsepolitseiameti tegevuse vastu selles juhtumis huvi tundnud ja peab seda põhjendatuks, vastas komisjoni esimees Maris Lauri, et komisjonil on lähikuude tööplaanis kohtumised asutustega, kes teevad järelevalvet ja kelle üle järelevalvet tehakse. 

"Kindlasti erinevatel teemadel tulevad teemad üles, nii nendel, mis on avalikkuses olnud ja ka nendel, mis pole avalikkusest läbi käinud, aga mis on komisjoniliikmetele teatavaks saanud," rääkis Lauri. 

Lauri märkis, et on konkreetse asjaga kursis meedia vahendusel. "Väga üldiselt saab öelda nii, et iga asutuse juht peab oma otsustes olema pädev, järgima seadust. Kui keegi teeb midagi ebaseaduslikult, siis see ei tähenda, et juht peab ebaseaduslikult käituma," ütles Lauri. 

Tema sõnul on see komisjoni tavapärane töö osa ning kui tarvis, siis kohtub komisjon mingis asjas veel ning kaasab ka teisi asjasse puudutatud asutusi ja inimesi.

Lauri ütles, et asutuse juht peab otsustes järgima tööõigust. "See on küsimus asutuse juhtidele, kas tööseadusandlust on rikutud ja kuidas on rikutud," sõnas ta ja lisas, et tööõigus tegeleb ka survestamise teemaga ehk inimest ei tohi suunata vabatahtlikult lahkuma.

Kui inimene tunneb, et tema õigusi on rikutud, on Lauri sõnul õige pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.