Tallinna 460 000 elanikust vähem kui kümnendik ehk umbes 32 000 inimest on Venemaa kodanikud. Valgevene kodanikke elab Tallinnas umbes 2000.

ERR-iga rääkinud poliitikud kinnitasid kui ühest suust, et nende erakonna kontoris ei arvutata, kuidas võiks Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõiguseta jätmine valimistulemusi mõjutada. Veel enam – kõik ütlevad, et konkreetselt nende erakond sellest ei võidaks.

Sotside juhatuse liige Tanel Kiik rõhutas, et ehkki tema erakond läheb tõenäoliselt põhiseaduse muutmisega kaasa, pole sotside huvi valimistulemust kõigutada.

"Küll aga tundub, et mõnel seda protsessi juhtival erakonnal eesotsas Isamaaga on see huvi väga selgelt olnud, ja seda pole isegi varjatud, et osa sellest eesmärgist on ka sobiva valimistulemuse saavutamine," sõnas Kiik.

Isamaa Tallinna piirkonna juht Riina Solman ütles, et nende erakond soovib Venemaa ja Valgevene kodanikud hääleõiguseta jätta puhtalt ideoloogilistel kaalutlustel ning tulevasi häälteprotsente kokku ei loeta.

Samas tõdes ta, et umbes kümnendiku tallinlaste hääleõigusest ilmajätmine võib tuua põhimõttelise poliitilise nihke. "Ka mina pooldan seda, et Keskerakonna ainuvõim Tallinnas peab lõppema," ütles Solman.

Voog: Vene kodanike hääled on läinud Keskerakonnale

Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog meenutas, et 2021. aasta kohalikel valimistel sai Keskerakond 45 protsenti tallinlaste häältest. Kui toonaste valijate sekka jätta ainult Eesti kodanikud ehk hääl võtta ka 30 000 halli passiga tallinlaselt, langeks Keskerakonna toetus 39 protsendile. "Edumaa teiste erakondade ees oleks olnud väiksem," sõnas Voog.

Kuna praegu koondub poliitikute üksmeel ettepaneku ümber, mis kodakondsuseta inimestele hääleõiguse alles jätab, mõjutaks muudatus ka valimistulemust mõnevõrra vähem.

Voog märkis, et venekeelsete inimeste valimisaktiivsus on üsna tagasihoidlik. 2021. aastal käis valimas 42 protsenti Venemaa kodanikest, samas kui üldine valimisaktiivsus küündis 54,7 protsendini.

See omakorda lisab muudatusele üksjagu määramatust. Voogi sõnul pole välistatud, et kodakondsuseta inimeste ja venekeelsete Eesti kodanike valimisaktiivsus põhiseaduse muutmise foonil kasvab.

"See võib ka mobiliseerida. Ja kui Keskerakond väljendab protesti, siis ta kogub kõik need hääled endale," ütles Voog.

Viimasel ajal on Keskerakonna toetajaskond ka pisut enam muukeelsete inimeste poole kaldunud. 2021. aastal toetas keskerakonda 11–14 protsenti eestlastest ja 50–60 protsenti muust rahvusest inimestest. Tänavu kõigub muust rahvusest inimeste toetus 50 protsendi kandis, kuid eestlaste toetus Keskerakonnale on langenud nelja kuni kuue protsendi juurde.

Ühelt poolt tähendab see, et Venemaa kodanike häältest ilmajäämine mõjutaks neid varasemast enam, teisalt annab see märku, et erakonnal on endiselt potentsiaal venekeelseid valijaid mobiliseerida.

Kolmandik Narva elanikest on Venemaa kodanikud

Hoopis suurem mõju oleks Vene kodanike hääleõiguseta jätmisel Narva linnas, mille 53 000 elanikust on Venemaa pass igal kolmandal.

"Narvas tähendaks see Keskerakonnale olulist, üle poole häältesaagi kaotust," sõnas Voog. Ta märkis, et 2021. aastal olid ka kogu Ida-Virumaal Keskerakonda valinud inimestest vaid pooled Eesti kodanikud.

Samas kui Tallinnas ootab muist poliitikuid, et muudatuse mõjul kosub niinimetatud paremerakondade valimistulemus, siis Narvas on olukord hulga keerulisem. Voog juhtis tähelepanu, et piirilinnas moodustatakse pea kõigi kohalike valimiste eel uued valimisliidud ning nende toetajaskonda on üsna keeruline ennustada.