Suhtelises vaesuses ehk vähema kui 807-eurose sissetulekuga elas eelmisel aastal 20,2 protsenti elanikest, mida on 2,3 protsendi võrra vähem aasta varasemast. Suhtelise vaesuse määr vähenes eelkõige tänu hüppelisele pensionide ja paljulapseliste perede toetuse tõusule. Langes ka absoluutne vaesus ehk vähema kui 338-eurose sissetulekuga elas 2,7 protsenti elanikest. Seda on 0,8 protsendi võrra vähem aasta varasemast ja võrdub umbes linnatäie inimestega.

"Seda peame ikkagi meeles pidama, et esiteks, meil absoluutse vaesuse piir on väga madalale viidud. Ja see langes küll, aga ei langenud võrreldes kahe, kolme või nelja aasta tagusega, langes vähesel määral," rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Sotsiaalministeerium nendib, et suhtelise vaesuse leevendamiseks neil hoobasid väga palju ei ole, küll aga ei kasuta abivajajad piisavalt toimetulekutoetuse hüvesid.

"Kui me räägime näiteks toimetulekutoetusest, siis see on see koht, kus inimene peab tulema ise taotlema. Kui me vaatame, kui palju inimesi on meil absoluutses vaesuses, näiteks, ja kui paljud tulevad toimetulekutoetust taotlema, siis tegelikult seal seda lõtku ikkagi veel on," rääkis ministeeriumi majandusliku toimetuleku juht Kati Nõlvak.

Ilmajäetuse määr, mis kirjeldab tänavust aastat, on aga kasvanud. Ilmajäetust tajub 7,7 protsenti elanikkonnast ja enim üksikvanemaga leibkonnad. Puudust tuntakse eelkõige vahenditest ettenägematute kulutuste katteks, kord aastas nädalasest puhkusest ja võimalusest vahetada välja mööbel.

"Pigem, kui ma vaatan seda, mis täna on toimunud, siis tegelikkuses isegi säästude kasv. Ja see on tingitud sellest, et inimesed on mures tuleviku pärast. /.../ Täna, objektiivselt, inimeste elul ei ole häda võrreldes varasemate majanduslangustega. Eestis ju tööhõive on endiselt väga kõrge, palgakasv kaks aastat järjest oli kahekohaline isegi, kui me keskmist brutopalka vaatame, ja ega see number sel aastalgi madal ei tule," rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Teisalt on Eesti üksi elavate pensionäride suhteline vaesus Euroopa kõige kõrgem. Kuigi pensionid on samuti tõusnud, jääb Eesti sellesse staatusesse ilmselt ka edaspidi, ütles Remmelg.

"Meie pensionide süsteem on ikkagi veel täiesti erinev kui see, mis on olnud Lääne-Euroopas, kus on ka kümneid ja kümneid aastaid kogutud ise enda pensionifondidesse ja sealt siis tulevad lisasissetulekud. Muidugi, meie madalad pensionid üleüldiselt, see kõik peegeldub selles, et meie üksikud pensioniealised on valdavalt suhtelises vaesuses – 71 protsenti," rääkis Remmelg.