Möödunud õppeaastal kvalifitseerus vajaduspõhisele õppetoetusele 7200 üliõpilast. Seda on umbes tuhande tudengi võrra rohkem, kui varasematel aastatel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuna vajaduspõhise õppetoetuse määramise aluseks on üliõpilase ja kuni 24-aastase üliõpilase puhul ka tema pereliikmete keskmine sissetulek, mida vaadatakse eelmise kalendriaasta MTA andmete alusel, siis saabki olla eelkõige aluseks perekondlike sissetulekute muutus. Kas selle põhjuseks on see, et meie üliõpilased töötavad vähem, leiavad vähem tööd, teenivad väiksemat palka või on see laiem perekondlik olukord, neid asju me peame uurima veel," rääkis haridusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe.

Tartu ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kihho ütles, et väga raske on leida tudengit, kes õppimise ajal ei tööta. "Võib öelda, et tuleb leida mingid võimalused enda õpinguid toetada.  Kas just vajadus kasvanud, aga ilmselt ka kindlustunne, et kuidas õpingutes toime tulla, kuidas kindlustada endale elukoht ja samuti ka tegelikkuses toit," kommenteeris ta.

Õppetoetuste summad möödunud sügisel kahekordistusid ning vastavalt keskmisele kuusissetulekule pereliikme kohta on nüüd tudengitel võimalik saada kas 440, 220 või 150 eurot kuus. Kõige väiksemale summale kvalifitseeruvad umbes pooled kõigist toetuse saajatest.

"Riigieelarve seletuskirjaga määratakse suhtelise vaesuse piiri alusel need määrad, millise sissetulekuga millisele toetuse summale kvalifitseerub. Kõige suurema toetusmäära saajad on sellised üliõpilased, kelle sissetulek pereliikme kohta jääb alla 189 euro kuus. Ja neid on siis toetuse saajatest kõige vähem," ütles Kristi Raudmäe.

Vajaduspõhiste õppetoetuste eelarve on järgnevateks aastateks 14 miljonit eurot aastas. Kui taotluste arv ka uuel õppeaastal tõuseb, ei pruugi sellest eelarvest enam piisata, hindab haridusministeerium.

"Kuna õigus toetusele tuleneb seadusest, siis see et tegemist on kindlaks määratud piirmääratud vahenditega meie eelarves, ei saa olla takistuseks, et mõnedele üliõpilastele jääks toetus välja maksmata. Arvestuslikuks muutmise põhjuseks toomegi selle, et kuna me ei saa täpselt prognoosida, kui palju üliõpilasi vajaduspõhisele toetusele vastab, et siis võiks vajaduspõhine õppetoetus kajastuda riigieelarves nii nagu mitmed teised sarnased toetused, näiteks nagu riiklikud pensionid," lausus Raudmäe.