Oma esimesel ametiajal presidendina tõi Trump USA välja Iraani tuumaleppest, mille eesmärk on piirata Teherani tuumarelva püüdlusi. Samas kehtestas ta karmid Iraanile sanktsioonid lootuses, et riik loobub tuumarelva arendamisest, lõpetab terroristlike rühmituste rahastamise ning parandab inimõigusi.

Kui Trump 20. jaanuaril ametisse naaseb, mõjutab tema lähenemist Iraanile tõenäoliselt teadmine, et Teheran agendid plaanisid teda pärast ametist lahkumist mõrvata, ütlesid Trumpi endised ametnikud.

"Inimesed kipuvad selliseid asju isiklikult võtma," ütles Trumpi esimese ametiaja Pentagoni kõrge ametnik Mick Mulroy. "Kui ta kavatseb olla karmikäeline mõne konkreetse riigi suhtes, siis on see Iraan."

Samuti võib Iraan soovida kätte maksta 2020. aasta USA droonirünnaku eest, milles hukkus Iraani välisoperatsioonide juht Qassem Soleimani.

Trumpi plaanidega kursis olevad ja tema tippnõunikega ühenduses olnud inimesed ütlesid väljaandele, et Trumpi uus meeskond hakkab kiiresti tegelema Iraani naftatulu vähendamisega. See jätkaks strateegiat, mida Trump oma esimesel ametiajal rakendas, kuid mille tulemused olid varieeruvad.

"Ma arvan, et sanktsioonid tulevad tagasi. Nad üritavad Iraani isoleerida nii diplomaatiliselt kui ka rahaliselt," ütles Valge Maja endine ametnik. "Iraan on praegu nõrgas positsioonis ja nüüd on võimalus seda nõrkust ära kasutada."

Trumpi plaaniga kursis olevad ametnikud ei avaldanud üksikasju, kuidas tulevane president Iraanile survet suurendaks.

Iisrael on viimastel kuudel tapnud Iraani toetatud rühmituste Hamasi ja Hezbollah' liidreid. Iisrael korraldas Iraani vastu õhurünnaku kättemaksuks varasema Teherani raketirünnaku eest. Iraan on lubanud Iisraeli viimasele rünnakule vastata, kuid pole selge, kas Trumpi valimisvõit muudab Teherani kavatsusi.

Brian Hook, kes juhtis Trumpi esimesel ametiajal välisministeeriumis Iraani poliitikat ja vastutab nüüd osakonna ülemineku eest, ütles, et tulevasel presidendil pole mingit huvi Iraani valitsejate kukutamise vastu.

Samas märkis Hook CNN-ile antud intervjuus, et Trump on lubanud Iraani diplomaatiliselt isoleerida ja majanduslikult nõrgestada, et viimane ei saaks rahastada vägivalda, mille on toime pannud Hamas, Hezbollah, Jeemenis elavad huthid ja teised Iraani toetatud rühmitused.

Ootuste kohaselt peaks Hook saama Trumpi teisel ametiajal riikliku julgeoleku kõrge ametikohta.

Esimesel ametiajal toetas Hook Iraani-vastast "maksimaalse surve" kampaaniat. Kampaania pooldajad väidavad, et surve vähendas Teherani julgeolekuteenistustele kättesaadavaid vahendeid, kuid oli ebaõnnestunud püüdlustes peatada Iraani-poolset terroristlike rühmituste rahastamist või Teherani tuumaprogrammi arendamist.

Trump kehtestas 2019. aastal täieliku embargo Iraani toornafta ekspordile, mille tagajärjel Iraani naftatarned oluliselt langesid. Kuid tänavu septembris saavutas Iraan kuue aasta kõrgeima eksporditaseme.

Iraani naftaeksport hakkas kasvama pärast eelmisel aastal USA-ga peetud läbirääkimisi Iraani poolt kinnipeetud ameeriklaste vabastamiseks. Selle tõttu süüdistasid vabariiklased Bideni administratsiooni praeguste naftasanktsioonide mittetäitmises.

Valges Majas võib Trump silmitsi seista sama dilemmaga, millega Biden – piirata Iraani naftamüüki, kuid riskida samal ajal naftahinna tõusu ja inflatsiooni esilekutsumisega.