Trump rõhutas ka, et kehtima hakkavad jõulised USA sanktsioonid Iraani vastu, vahendasid Reuters, CNN, BBC (otseblogi SIIN) jt.

Presidendi sõnul on Iraani-vastased sanktsioonid "kõrgeimal tasemel" ning sanktsioonid võivad puudutada ka teisi riike.

Juba varem korduvalt oma eelkäija Barack Obama poolt sõlmitud lepet kritiseerinud Trump selgitas teisipäeval, et Iraani tuumaleppe on oma põhiolemuselt vigane ja selle raames ei ole USA-l tegelikult võimalik takistada Iraanil tuumarelva hankimast, kuna seal on ebapiisavad mehhanismid petmise ennetamiseks. Samuti ei ohjelda lepe Iraani muid destabiliseerivaid tegevusi, sealhulgas terrorismi toetamist.

Trump tunnistas, et tema kui kodanik pidas tuumalepet juba selle sõlmimise ajal häbiväärseks sammuks.

USA president märkis, et tuumaleppe eesmärgiks oli algselt kaitsta USA-d ja tema liitlasi, kuid selle asemel olevat see võimaldanud hoopis Teheranil uraani rikastamisega jätkata. Tuumaleppe püsima jäämine tooks Trumpi hinnangul kaasa võidurelvastumise Lähis-Idas.

Samas kinnitas Trump, et ta soovib tegelikku ja püsivat lahendus Iraanist lähtuva tuumaohu kaotamiseks ning et ta on valmis ja võimeline läbi rääkima uue tuumaleppe asjus.

Trumpi pöördumine Iraani tuumaleppe teemal täismahus: 

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu teatas pärast Trumpi avaldust, et hindab USA presidendi otsust kõrgelt ning peab seda sammu julgeks ja õigeks.

"Iisrael toetab täielikult president Trumpi julget otsust heita kõrvale see katastroofiline tuumalepe," ütles Netanyahu.

Rouhani: Iraan võib taastada uraani rikastamise täies mahus

Iraani president Hassan Rouhani nimetas USA presidendi Donald Trumpi otsust lahkuda Iraani tuumaleppest psühholoogiliseks sõjaks Iraani vastu.

Riigitelevisioonis kõnelnud Rouhani sõnul soovib ta vestelda Trumpi otsusest 2015. aasta leppe allkirjastanud Euroopa, Venemaa ja Hiina juhtidega.

Iraani president esines riigitelevisioonis vaid mõni minut pärast Trumpi teadet leppest taandumise kohta.

Rouhani on viimastel päevadel öelnud, et loodab päästa lepet sel määral kui võimalik teiste osapoolte - Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hiina, Venemaa ja Euroopa Liidu abiga, kes on olnud jõuliselt Washingtoni otsuse vastu lepe hüljata.

Rouhani ütles ka, et Teheran võib vastuseks USA presidendi Donald Trumpi otsusele taastada piiranguteta uraani rikastamise.

"Ma olen teinud Iraani Aatomienergiaorganisatsioonile ülesandeks rakendada vajalikke meetmeid tulevikuks, et vajadusel saaksime taastada tööstusliku rikastamise ilma piiranguteta," märkis ta riigitelevisioonis.

"Me ootame selle otsuse kohaldamisega mitu nädalat. Me räägime oma sõprade ja liitlastega, teiste tuumaleppe liikmetega," lausus ta.

Saudi Araabia toetab Trumpi Iraani-otsust

Iraani piirkondlik rivaal ja USA kauaaegne liitlane Saudi Araabia toetab ja tervitab Trumpi otsust lahkuda Iraani tuumaleppest.

"Kuningriik toetab ja tervitab USA presidendi välja kuulutatud samme tuumaleppest lahkumiseks," vahendas riigitelevisioon Al-Ekhbariya ametlikku avaldust.

Ka saudide liitlased Araabia Ühendemiraadid ja Bahrein väljendasid oma välisministeeriumide kaudu toetust Trumpi otsusele.

USA 5. laevastik baseerub Bahreinis, mis asub strateegiliselt Saudi Araabia ja Iraani vahel.

Saudi Araabia on süüdistanud Iraani sanktsioonide tühistamisest saadud majanduskasu ärakasutamises piirkonna destabiliseerimiseks.

Türgi kardab pärast Trumpi otsust uusi konflikte

Türgi presidentuur väljendas teisipäeval kartust, et Donald Trumpi otsus lahkuda Iraani tuumaleppest võib avada ukse uutele konfliktidele.

"Ühendriikide ühepoolne lahkumine tuumaleppest on otsus, mis põhjustab ebastabiilsust ja konflikte," kirjutas presidendi pressiesindaja Ibrahim Kalin Twitteris.

Macron: Prantsusmaa, Saksamaa ja UK kahetsevad Trumpi otsust

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles teisipäeval, et Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia kahetsevad USA presidendi Donald Trumpi otsust lahkuda 2015. aastal allkirjastatud Iraani tuumaleppest.

"Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik kahetsevad USA otsust lahkuda JCPOA-st (Iraani leppest). Kaalul on tuumarelva leviku tõkestamise režiim," kirjutas ta Twitteris.

"Me töötame kollektiivselt laiema raamistiku kallal, mis hõlmab tuumategevust, 2025. aasta järgset perioodi, ballistilist tegevust ja Lähis-Ida, eelkõige Süüria, Jeemeni ja Iraagi stabiilsust," lisas ta.

Kolm riiki kinnitasid, et jäävad kindlaks 2015. aasta Iraani tuumaleppe jõustamisele, seda hoolimata USA presidendi Donald Trumpi otsusest leppest lahkuda ja sanktsioonideähvardusest.

"Meie valitsused teevad kõik tagamaks leppe säilitamine ja töötavad kõigi allesjäänud leppe osapooltega, et nii jääks, sealhulgas tagades Iraani rahvale leppega seotud majandushüvede jätkumise," seisab riikide ühisavalduses.

Mogherini: EL on otsustanud Iraani-leppe säilitada

Euroopa Liit on otsustanud säilitada Iraani tuumaleppe, ütles EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini teisipäeval pärast seda, kui Trump oli teatanud Ühendriikide lahkumisest sellest leppest.

Mogherini sõnul täidab 2015. aasta lepe oma eesmärki, tagades, et Iraan ei tööta välja tuumarelvi. "Euroopa Liit on otsustanud selle säilitada," märkis Mogherini, hoiatades, et on eriti mures Trumpi välja kuulutatud uute sanktsioonide pärast, ning kinnitas, et EL kavatseb oma majandushuvisid kaitsta.

Anonüümsust palunud EL-i ametnik ütles, et Euroopa Komisjon koguneb järgmisel nädalal, et arutada võimalikke vastumeetmeid USA sanktsioonidele.

Ta nimetas Trumpi otsust halvimaks võimalikest.

EL-i ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ütles, et Iraani-lepe on päevakorras ka bloki järgmise nädala tippkohtumisel Sofias. Tusk lubas Twitteris, et EL vastab Trumpi Iraani- ja kaubanduspoliitikale ühtselt.

Mogherini pöördus otse Iraani rahva ja nende juhtide poole üleskutsega jääda leppele kindlaks.

"Jääge kindlaks oma kohustustele ja meie jääme kindlaks omadele ning koos ülejäänud rahvusvahelise kogukonnaga saame selle tuumaleppe säilitada," lausus Mogherini kiiruga korraldatud pressikonverentsil Roomas.

Euroopa suurjõud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa üritasid Trumpi veenda jääma kindlaks leppele kui parimale vahendile, mis takistab Iraanil tuumarelva omandamast.

Kuid Euroopa jõuline diplomaatia lõppes nurjumisega.

Mogherini lubas, et kõigest hoolimata jääb EL truuks leppele, millele on alla kirjutanud ka Hiina ja Venemaa.

"Kuni Iraan täidab jätkuvalt oma tuumategevusega seoses võetud kohustusi, nagu ta seni on teinud, jääb ka Euroopa Liit kindlaks tuumaleppe täielikule ja tõhusale jõustamisele," märkis ta.

"Me usaldame täielikult Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tööd, pädevust ja autonoomiat," lisas ta.

Obama nimetas Trumpi otsust ekslikuks

USA ekspresident Barack Obama nimetas teisipäeval Trumpi otsust ekslikuks ja tõsiseks veaks.

"Reaalsus on selge. JCPOA töötab," ütles Obama viitega tuumaleppele, mille tema administratsioon 2015. aastal allkirjastas. "Seda vaatenurka jagavad meie Euroopa liitlased, sõltumatud eksperdid ja praegune USA kaitseminister."

"Just seetõttu on tänane teade sedavõrd ekslik," märkis ta. "Ma usun, et otsus JCPOA ohtu seada ilma, et Iraan oleks seda lepet rikkunud, on suur viga."

TAUST

"Teatan oma otsusest Iraani tuumaleppe asjus homme Valgest Majast kell 14 (Eesti aeg kell 21)," teatas Trump esmaspäeval Twitteris.

USA president Donald Trump teatab teisipäeval, et Ühendriigid lahkuvad ajaloolisest tuumaleppest Iraaniga, ütles Ühendriikide valitsusametnik varem teisipäeval AFP-le.

President on otsustanud taganeda 2015. aasta leppest, lausus anonüümsust palunud ametiisik enne Trumpi kavandatavat teadaannet.

Leppest taganemine ei pruugi tähendada kõikide sanktsioonide taaskehtestamist

Mullu oktoobris teatas Trump, et lepe pole USA riiklikes huvides, kuid ei astunud veel samme 2015. aastal sõlmitud leppega peatatud sanktsioonide uuestikehtestamiseks.

Nüüd aga peab Trump hiljemalt 12. mail otsustama, kas uuendada USA ühtede sanktsioonide paketti, mis on suunatud Iraani naftasektori vastu. Need sanktsioonid peatati osana tuumaleppest.

President võib nüüd ka otsustada, mis saab ülejäänud USA sanktsioonidest, mis Iraanile selle tuumaprogrammi pärast kehtestati. Need peatati kuue erineva otsusega. Kui ta asub ennistama tuumaleppega peatatud sanktsioone, siis õõnestab see kogu lepet.

Leppe teised osalised - Hiina, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa ja Euroopa Liit - ärgitavad Trumpi hoidma leppe tingimustest kinni.

Kui Trump viib USA leppest välja, siis võivad ülejäänud osalised otsustada leppest kinni pidada ning ärgitada Iraani lepet järgima.

Kuid kui Trumpi otsus tekitab võimaluse, et USA kehtestab sanktsioonid Iraaniga äritsevatele Euroopa firmadele ja pankadele, siis on ohus kogu lepe, sest viimased peavad USA turgu Iraani omast endale tähtsamaks ning seetõttu ilmselt lõpetavad Iraaniga äri tegemise. Kardetakse, et kui Iraan ei näe leppest erilist majanduslikku kasu, siis ei näe riik ka põhjust lepet järgida ning taastab oma tuumaprogrammi täies mahus.

Kui Iraan seda teeb, siis arvatakse, et tuumapommi tahavad endale ka teised regiooni riigid ja Lähis-Idas puhkeb võidurelvastumine.

Leppe toetajad kahtlustavad ka, et Trumpi valitsusel puudub plaan leppe lagunemise järgseks ajaks. Briti välisminister Boris Johnson kohtus hiljuti USA välisministri Mike Pompeo ja asepresident Mike Pence'iga ja pärast kohtumisi polnud ta väga optimistlik. "Mulle tundub, et plaan B pole praeguses etapis kuigivõrd kaugele arenenud," ütles ta.

Trump tahab, et lepe piiraks Iraani ballistiliste rakettide programmi ja Iraani sõjalist toetustegevust Lähis-Ida konfliktides ning pikendaks leppe tähtaegu. USA üritab Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaaga leida viisi leppe täiendamiseks, kuid seni näitavad kõik märgid, et Trump kavatseb oma ähvarduse teostada ja taaskehtestada USA sanktsioonid Iraanile.

Iraani president: meid võivad oodata probleemid

Iraani president Hassan Rouhani tunnistas teisipäeval, et islamivabariiki "võivad oodata probleemid".

USA president Donald Trump lubas teisipäeval teatada, kas Ühendriigid lahkuvad suurriikide ja Iraani vahel sõlmitud tuumaleppest.

"Võimalik, et meil on kaks-kolm kuud probleeme, kuid me saame neist üle," ütles Rouhani Teheranis naftamessi külastades.

Iraan: USA-ga astuvad edaspidi läbirääkimistesse vaid "naiivsed"

Iraani asepresident Eshaq Jahangiri ütles teisipäeva enne USA presidendi Donald Trumpi otsust Iraani tuumaleppe kohta, et edaspidi astuksid Ühendriikidega läbirääkimistesse vaid "naiivsed".

"Täna karjub maailma võimsaim riik, et ei aktsepteeri seda. On tema otsustada, mida selle leppega teha, kuid nüüdsest peale nõustuksid selle riigiga kõnelusi pidama vaid naiivsed inimesed," vahendas poolametlik uudisteagentuur ISNA Jahangiri sõnu tuumaleppe kohta.

"Me oleme valmis ja meil on plaan riigi juhtimiseks mis tahes olukorras," lausus reformistiks peetav asepresident.

Kreml: USA lahkumisel Iraani tuumaleppest langetab otsused Putin

SA võimalik lahkumine Iraani tuumaleppest loob tõsise olukorra, otsused sellega seoses langetab Vene president Vladimir Putin, ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov teisipäeval.

"Vene presidendi seisukoht Iraani tuumaleppe osas on täiesti avalik, te teate seda hästi.  Enamgi veel, strateegilises, raamplaanis langeb see täielikult kokku Euroopa riigijuhtide seisukohaga, kes samuti ei poolda selle alusdokumendi lõhkumist," ütles Peskov ajakirjanikele.

Vastuseks küsimusele, kuidas Moskva Washingtoni lahkumisele reageerib, ütles ta: "Ma ei saa seda praegu öelda. Kuid vaieldamatult oleks see väga tõsine olukord ja antud juhul arutatakse küsimust Moskvas, mingid otsused teeb president, kes põhiseaduse kohaselt määrab riigi välispoliitika".

Peskovilt küsiti ka, kas president on suhelnud sel temal teiste riigipeadega.

"Te teate presidendi järjekindlat joont, mis lähtub vajadusest säilitada Iraani tuumalepe kui ainus tegelik alus hoida see väärtuslikku status quo'd ka edaspidi. Te teate ka Venemaa, president Putini seisukohta selle leppe ülesütlemise kahetsusväärsete tagajärgede osas," sõnas pressisekretär, meenutades viimatisi sellealaseid kontakte Saksa, Prantsuse ja muudegi riigijuhtidega.

Palvele selgitada leppe ülesütlemise kahetsusväärseid tagajärgi vastas Peskov: "Hukutavad tagajärjed on seotud sellega, et asjast huvitatud riikide vahel kaob Iraani tuumatoimiku ja üldse tuumarelva leviku tõkestamise osas väga habras ja asendamatu lepingutesüsteem".

Pariis lubas püüelda jõulisemat Iraani lepet "koos USA-ga või ilma"

Pariis jätkab pingutusi laiapõhjalisemaks kokkuleppeks, mis tagaks 2015. aasta tuumaleppest kinnipidamise Iraani poolt hoolimata sellest, kas USA osaleb või mitte, ütles Prantsuse kaitseminister Florence Parly teisipäeval.

"See lepe ei ole just maailma parim," tunnistas Parly usutluses raadiojaamale RTL. "Ent kuigi lepe ei ole täiuslik, on sellel omad plussid ja Iraan peab leppest kinni."

Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa on kutsunud USA-d leppest mitte lahkuma, nõustudes, et Iraani ballistiliste rakettide arendamise ja "Lähis-Ida destabiliseeriva poliitika" piiramiseks tuleb rohkem ära teha.

"Iraan püüab suurendada oma mõju kogu regioonis, sellepärast on Teheran sekkunud ka Süürias," ütles Parly. "Igasugune eskaleerumine, mis võiks panna Iraani mitte austama alla kirjutatud lepet, võiks meie hinnangul niigi väga pinevat olukorda vaid halvendada."

EL kordas oma toetust Iraani tuumaleppele

Euroopa Liit kordas teisipäeval peetud viimase hetke kõnelustel Teheraniga oma toetust Iraani tuumaleppele.

Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja EL-i kõrge ametnik kohtusid Iraani asevälisministri Abbas Araghchiga Brüsselis, "kasutades võimalust, et korrata oma toetust leppe täielikule ja tõhusale jõustamisele kõigi osapoolte poolt", seisis bloki avalduses.