Tänavune hundijaht algas eelmise nädala lõpus ja üks võsavillem jõudis oma elugi kaotada, enne kui Tallinna halduskohus teisipäeval MTÜ Suurkiskjate taotluse alusel esmase õiguskaitse korras jahi 4. detsembrini peatas.

Seltsi esindaja Eleri Lopi sõnul põhinevad praegused küttimislimiidid huvigruppide kokkuleppele ja tegelikult pole hunte nii palju, kui väidetakse.

"Kui vaadata keskkonnaagentuuri seireid, aruandeid, siis seal on peaasjalikult tuginetud ju jahimeeste poolt saadud andmetele ehk rajakaameratele ja nii edasi. Täna ongi küsimus, kas see on usaldusväärne ja see, mille põhjal saab öelda, et hunt on soodsas seisundis," lausus Lopp.

Lopi sõnul ongi tema põhiline etteheide, et küttimisotsused on tehtud ilma teaduspõhise infota ning seadusi rikkudes. Keskkonnaameti sõnul saab alati teha veel põhjalikumaid uuringuid, aga küsimus on, mis see maksma läheb.

"Kui ma mõtlen, et me oleme sama metoodikaga Eestis hundiuuringuid teinud juba mitukümmend aastat ja selle baasil tehtud otsustel on hundi arvukus tõusnud, siis ma arvan, et meil on hea metoodika olnud, kuluefektiivne," ütles Kukk.

Kuke sõnul euroliidu loodusdirektiivi alusel hinnates on hundi seisund Eestis soodne, rahvusvahelise looduskaitse liidu metoodika kohaselt tuleb kiskja seisundit hinnata riigikeskselt.

"Siis peaks jätkusuutlik asurkond olema üle 1000 isendi. Aga mida väiksem on riik, seda raskem on isendite arvu ühele pindalale toppida, sellepärast et tal ei ole piisavalt toitugi seal," nentis Kukk.

Keskkonnaamet vaidlustab hundijahi peatamise järgmisel nädalal ja loodab, et jaht saab varsti jätkuda.

"Juhul kui esimene aste ehk halduskohus paneb esialgse õiguskaitse peale ja pooled või üks pool esitab määruskaebuse kõrgema astme kohtule ja kõrgem aste ütleb, et see ei olnud põhjendatud ja tühistab esialgse õiguskaitse, siis on hundijaht kohtumenetluse ajal võimalik," lausus Tallinna halduskohtu kohtunik Anu-Maria Brenner.

Brenneri sõnul on ka teiste riikide hundijahi vaidlused jõudnud Euroopa Kohtusse, kuid nendele lahenditele ei saa meie hundivaidluse lahendamisel tugineda.

Lopi sõnul tuleks küttimise asemel hoopis paremaid ennetusmeetmeid kasutusele võtta ning arvestada sellega, et hunt kaitseb oma territooriumi ja murdmine on tema loomuomane käitumine. Väiteid, nagu oleks välismaalastele loodusretki tegeva Lopi tegevuse taga soov oma ärihuve kaitsta, nimetab naine jahimeeste laimuks.

Karjakasvatajad lubavad vajadusel minna tänavale

Aatos ja Triksi on Itaaliast pärit Maremma-Abruzzo tõugu karjavalvekoerad, kelle ülesanne on valvata Roosu talu lambaid. Peremees Ivar Rosenberg tõi nad tallu eelmise aasta augustis, ent vaatamata sellele on hundid suutnud kahe hooajaga Roosu talus maha murda 100 lammast. Seda nii karjamaadel kui ka laudas.

"Põhikarja oli enne, kui hunt karja tuli, kuskil 350, praegu on kuskil 250. See teeb ikka väga raskeks meie majandamise. Sisuliselt kui meil ei oleks teraviljakasvatatust kõrval, võiks lambapidamise pankrotiga ära lõpetada," ütles Rosenberg.

Karjakasvatajad ütlevad kui ühest suust, et hunt on äärmiselt kaval ja tark loom – luurab metsa ääres, teeb strateegiaid, hindab riske, ületab kõrgusi

"Kui lambad on nurgas koos, siis hunt tuleb karja selja taha ja siis koerad haistavad ohtu ja panevad kohe otse vastu ja kari jookseb laiali, ja siis sellel hetkel hunt tõmbab tagasi ja tuleb kuskilt mujalt, kuni need lambaid jälle kokku ajavad, siis ta selle ühe saab kuskilt kätte," kirjeldas Rosenberg.

Mures on ka veisekasvatajad, kuna hundirünnakud vasikatele on sagenenud. Pärnumaal tegutseva veisekasvataja Jüri Mihkelsteini laudast on sel hooajal murtud neli vasikat.

"Viimast korda meil hunt käis paar päeva tagasi, murdis maha vastsündinud vasika. Vasikas oli koos emaga ühes sulus. Ja lehmal on ka veel tõmmatud saba puruks," ütles Mihkelstein.

Nii on uudis hundijahi ajutisest piiramisest  karjakasvatajatele mõjunud ühtviisi rusuvalt, eriti kui igapäevaselt tuleb farmidest teateid huntide rünnakutest.

"Kui me selle teate saime, olime ikka väga nördinud, sest see tähendab meie jaoks seda, et aeg, kui hunti saab jahtida, on tehtud palju lühemaks ehk ta (hunt) satub veel soodsamasse tingimusse.  Karjakasvatajatena me ilmselt näeme, et järgmine aasta on kahjud veel suuremad. Täna on Eestis kuskil 45 000 lammast ja me näeme, et see arv järjest väheneb. See pole enam normaalne, et üks populatsioon võtab võimu teise üle," lausus lamba- ja kitsekasvatajate liidu tegevjuht Mirjam Pikkmets.

Pikkmets lisas, et kui läbirääkimiste laua taga lahendust ei leita, on nad valmis minema ka tänavatele.

"Kindlasti ei jäta me oma karjakasvatajaid hätta ja kui vaja on minna tänavatele, siis me ka lähme," ütles ta.