Euroopa on mures, kuidas hakkab Donald Trump käituma ja kuidas hoida usalduslikke liitlassuhteid, ütles president Kersti Kaljulaid. Kuigi suureks optimismiks Kaljulaidi hinnangul põhjust pole, siis nurka mossitama jääma ka ei peaks.

"Kõige tähtsam on tegutseda, kõige tähtsam on leida ligipääsud, kõige tähtsam on leida viisid kõnetada Trumpi nii, et ta sellest aru saab. Me oleme osanud tema esimesel presidendiperioodil neid (viise) leida. Ka Eestis. Ja ma arvan, et see oskus on meil ka täna olemas. Samamoodi ka poolakatel ja teistel Ida-Euroopas," lausus Kaljulaid.

Kaljulaidi hinnangul võib Trumpi eelmise ametiaja põhjal oodata tihedamat suhtlust Euroopaga, kui praeguse USA presidendi Joe Bideni ametiajal on olnud.

"Ma arvan, et üks suur põhjus, miks ollakse ka natuke optimistlikud, on see, et kui oleks jätkunud selline bidenlik, üliettevaatlik, ja mulle tundub, et Bideni mõtetes oli ka Kissingeri – ta ei hoolinud tegelikult nii  väga sellest, mis saab sellest regioonist siin. Ma arvan, et nüüd on tekkinud mingisugune murdekoht, mingisugune võimaluseaken. See võib minna väga valesti, aga see võib minna ka oluliselt paremini, kui me võib-olla täna karta oskame, nii nagu see läks eelmise Trumpi perioodi ajal," ütles Kaljulaid.

USA presidendivalimiste kõige tähtsam teema oli aga majandus. Kõrged tollitariifid Euroopale ja Hiinale ning madalamad maksud USA ettevõtetele. See iseloomustab tõenäoliselt Donald Trumpi majanduspoliitikat. Eestile see ilmselt suurt kasu ei too.

"Majanduspoliitikas mul on küll raske näha, et need otsused kuidagi Eestit või Euroopat aitaks. Pigem see jällegi see halvendab konkurentsipositsiooni, muudab Euroopa ettevõtete elu, kes niigi on raskustes rahvusvahelisel turul, veel keerulisemaks," nentis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Trump on rääkinud 60-protsendistest tollitariifidest Hiinale ja 20-protsendistest Euroopale. Samas on USA Euroopa Liidu peamine kaubanduspartner ja eelmisel aastal läks suure lombi taha umbes 20 protsenti ekspordist.

Kuigi Eestile ei ole USA turg otseselt väga tähtis, siis tollitariifide mõju jõuaks sellegipoolest meieni.

"Näiteks võtame Soome, kuhu me kõige rohkem oma kaupasid ekspordime. Nende jaoks eelmisel aastal Ameerika Ühendriigid oli peamine kaubanduspartner. Ka Rootsi puhul see situatsioon on suhteliselt sarnane, Saksamaa puhul sarnane. Ehk kui halvenevad Rootsi, Soome, Saksamaa eksportijate võimalused Ameerika Ühendriikides, siis see kaude jõuab lõpuks meieni," lausus Nestor.

Majanduse kõrval tekitab küsimusi ka see, mis saab Trumpi ametiajal julgeolekust. Kaljulaidi sõnul on Euroopa juba terve viimase aasta Ukraina sõjale mõeldes Trumpi valitsemisajaks valmistunud.

"Ma arvan, et Euroopa sõjatööstuse sammud arengu suunas on osaliselt olnud tingitud sellest, et oldi mõtetes seal, et see võib niimoodi minna, nagu nüüd läks. Ma arvan, et täna istutakse paljudes kohtades koos ja mõeldakse, kuidas veelgi kiirendada kaitsealast iseseisvust Euroopas," ütles Kaljulaid.

Arvestades maailma julgeolekuolukorda, on kindel see, et Euroopa riigid peavad ise rohkem NATO-sse panustama. Teadur Helga Kalm ütles, et nähes, kui palju panustab sõjatööstusesse Venemaa, tekib tunne, et NATO riigid peaksid panustama rohkem kui kaks protsenti SKP-st.

"Seda enam on tunne, et peaksime panustama ka ise NATO riikidena kas 2,5 protsenti või suisa kolm protsenti, mis on väga raske ja eriti nendel riikidel, kes praegugi ei panusta kaht protsenti. Aga küsimus on, kes on need riigid, kes ei panusta – on Kanada näiteks, on Itaalia, Hispaania, Lõuna-Euroopa riigid – kuidas Trump hakkab neid nüpeldama või et milliseks see kõik kujuneb," lausus Kalm.

Kalm sõnas, et kuigi Trump ei keskendunud kampaanias palju Ukrainale ja on andnud signaale, et ta hakkab ka ametiajal Ukrainale vähem tähelepanu pöörama, ei pruugi see tingimata halb olla.

"Mul on tunne, et kui see muutuks vastuoluliseks teemaks parteide omavahelises diskussioonis, siis see võiks olla Ukrainale halvem. Mida rohkem see on ka igapäeva tööteema, siis ta laseb sellega tegelda ekspertidel, kes tegelikult panustavad sellesse palju. Et teema ei ole nii-öelda avalikult suure kella küljes, ei tähenda tingimata halba," ütles Kalm.

Kas Trump võib aga Ukrainale rahu peale suruda ja selle tulemusena oleks Ukraina sunnitud osa oma aladest loovutama?

"Kui vaadata, mida ukrainlased ise on öelnud, siis nad on väljendanud valmisolekut mingitest territooriumitest loobuda. Aga nende üks põhilisi argumente, mis on väga hästi mõistetav, on see, et on vaja julgeolekugarantiisid. Ja mitte sellises Budapesti memorandumi mõttes julgeolekugarantiisid, vaid NATO liikmelisust või USA tuumavihmavarju laiendamist Ukraina kohale. Midagi, mis suudaks ära hoida järgmise sõja tuleku," lausus Kalm.

Kalmu hinnangul ei peaks me aga Trumpi ametiaja ees suurt hirmu tundma.

"Kui mõelda loogiliselt, siis on Ameerika Ühendriikidel vaja liitlasi. Isegi kui me mõtleme, et nende, nagu nad ise näevad, peamine võistlus toimub Hiinaga, siis ka Hiinale vastuseismiseks on sul vaja liitlasi ja kui sul on olemas nii hea ja efektiivne ja toimiv julgeolekuorganisatsioon, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaks selle organisatsiooni laiali saatma või kuidagi sellest välja astuma. Kindlasti ratsionaalses mõtlemises on NATO-l väga tugev ja hea koht meie kõigi julgeolekus, sealhulgas Ameerika Ühendriikide julgeolekus," lausus Kalm.