Esimesel ametiajal kehtestas Donald Trump Euroopa terasele ja alumiiniumile tollitariifid. Euroopa Liit kehtestas omakorda vastumeetmed – seda kaubandustüli pole seni suudetud täielikult lahendada. Kindlus, et Trump naaseb Valgesse Maja, pani paljusid Brüsselis muretsema, et kõik see kordub.

"Kindlasti, kui sa oled suur Euroopa eksportija Ameerika Ühendriikidesse, peaksid olema väga mures. Ma usun, et arvestades, kui palju Trump tollitariifidest räägib, siis ta ka kehtestab need," lausus mõttekoja Bruegel teadur Jacob Kirkegaard.

Oktoobris ütles Trump uudisteagentuurile Bloomberg, et sõna tollitariif on lausa tema lemmiksõna. Samas intervjuus meenutas Trump, kuidas ta oma esimesel ametiajal ähvardas Prantsuse veinile kehtestada 100-protsendise tollitariifi. Nii õnnestus Trumpi sõnul veenda prantslasi loobuma maksust Ameerika ettevõtetele. 

Prantsuse veinitootjad on juba ette mures, et nad võivad taas sihtmärgiks saada.

"Ameerika Ühendriigid on asendamatud. See oleks väga suur probleem, kui tekiksid uued tõkked. Aga saame näha, neid tariife pole veel määratud," lausus Bordeaux veinimüüjate liidu president Philippe Tapie.

"Kui me mängime mängu ja ostame masinaid Ameerika Ühendriikidest ja nad ei mängi kaasa ega osta Prantsuse veini, läheb keeruliseks! See ei saa olla ühepoolne suhe," nentis viinamarjakasvataja Bastien Mercier.

Kuid päris selge pole, millele ja kui suuri tollitariife Trump päriselt tahab. Ta on rääkinud 10- või isegi 20-protsendisest tariifist kõigile kaupadele.

"Trump tahab vähendada Euroopa Liidu kaubanduse ülejääki Ameerika Ühendriikidega. Ta võib seda püüda teha tollitariifidega, aga see võib põhjustada dollari-euro kursi tõusu ja see ei pruugi töötada. Seega, mida ta ootab, on see, et Euroopa Liit ostaks suurel hulgal USA kaupa," märkis Kirkegaard.

Euroopa Liit on juba võrreldes Trumpi esimese ametiajaga Ameerikast ostmas palju rohkem energiat. Euroopa loodab, et see on argument, millega Trumpi tollitariifidest loobuma veenda.

"Me saame endiselt suure osa veeldatud maagaasist Venemaalt. Miks mitte asendada see Ameerika LNG-ga. See oleks meile odavam, tooks energiahinnad alla. See on ka midagi, mille puhul saame arutada kaubavahetuse puudujäägi küsimust," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Kirkegaard pakub ka teise lahenduse. "Üks viis, kuidas Euroopat saaks mõjutada kahte muret korraga lahendama, on osta hulgi rohkem Ameerika relvi. Need relvad saaks saata Ukrainasse," märkis ta.

Kuid seni on Euroopas pigem räägitud oma kaitsetööstuse arendamisest. Põhimõttest, et Euroopa peab oma kaitseks rohkem tegema, aga kõik see kuluv raha ei saa lihtsalt minna Ameerika ettevõtete tasku. 

See tõenäoliselt vaid Trumpi tollitariifide ähvardusel ei muutu. Olgu see Ameerika LNG, relvad või ükskõik, mis muu kaup, peaks Euroopa riigid raha kulutama, et rohkem Ameerika kaupa importida. 

"See tähendaks ühise laenu võtmist. Ühiseid võlakirju, eurovõlakirju, vahet pole, kuidas seda nimetada. Euroopa Liit peab ühiselt kokku leppima rahastuses, et me saaksime Trumpiga teha tehingu. Nii-öelda maksta ta kinni ja osta need Ameerika kaubad, mida ta meile müüa tahab," lausus Kirkegaard.

Samas ühise laenu asjus pole Euroopa Liidu liikmesriikidel sugugi üksmeelt. 

"See on teada-tuntud erimeelsus, et neil riikidel, kellel on suur laenukoormus, kes ei ole oma finantsidega olnud nii ettevaatlikud, on raske ise oma investeeringuid teha ja nad eelistavad tihti ühist laenamist. Meid on palju – Rootsi, Saksamaa ja paljud teised riigid –, kes mõtlevad just vastupidi. Et nurki lõigata ei saa, laenuga oma konkurentsivõime muresid lahendada ei saa," ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson.