Västeråsi linn asub Stockholmist 100 kilomeetrit läänes ning seal elab ligikaudu 130 000 inimest.

Linnas asuv vene õigeusu kirik asub väga lähedal strateegiliselt tähtsale lennujaamale, veepuhastusjaamale ja energiaettevõtetele.

"Kirik pakub potentsiaalset tugipunkti, mida saab kasutada teabe kogumiseks nii Västeråsi lennujaama kui ka energiasektoriga seotud suurettevõtete kohta," ütles Rootsi kaitseakadeemia teadlane Markus Göransson. "Kui Rootsi kaitsejõud korraldavad õppusi lennujaamas või selle läheduses, nagu tehti juunis, teevad nad seda võimaliku kiriku poolse jälgimise all."

Venemaa Stockholmi saatkond ega ka Västeråsis asuv kirik ei vastanud Politico saadetud kommentaaritaotlusele.

Västeråsi päevaleht VLT andmetel on kiriku esindajad varem eitanud sidemeid Venemaa luureteenistustega.

Julgeolekuekspertide sõnul peaks Rootsi seoses Venemaa vaenuliku tegevusega Euroopas ette võtma kõik Moskvaga seotud institutsioonid riigis.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal saatsid Euroopa riigid välja sadu Venemaa diplomaate, eesmärgiga vähendada Moskva suutlikkust naaberriikidesse imbuda.

Kaks aastat pärast sõja eskalatsiooni on üha selgem, et Moskva jätkab võimaluste otsimist oma operatiivtöötajatele välismaal katte tagamiseks, märkis väljaanne. Aprillis teatasid Ühendkuningriigi võimud, et kahtlustavad Venemaad lao süütamise planeerimises. Juulis vahendas CNN, et väidetavalt kavandasid Vene agendid Ukrainale relvi tarniva Saksamaa Rheinmetalli juhi tapmist.

Vene õigeusu kirik näib olevat kujunemas üheks potentsiaalseks kanaliks Venemaa varjatud tegevuste läbiviimiseks välismaal, kirjutab Politico.

Ukraina julgeolekujõud korraldasid 2022. aasta alguses haarangu Kiievis asuvasse kloostrisse, et peatada Venemaa luureoperatsioonid, mis nende sõnul seal toimusid. Tänavu augustis keelas Ukraina valitsus vene õigeusu kiriku tegutsemise oma riigi territooriumil.

Tšehhis kutsusid seadusandjad hiljuti valitsust üles uurima kiriku tegevust riigi pinnal, vahendas Raadio Vaba Euroopa.

Ka Rootsi võimud on hakanud kirikule reageerima. Riik lõpetas mai lõpus pärast kaitsepolitseiga (säpo) konsulteerimist vene õigeusu kiriku kui usulise asutuse rahastamise.

Säpo pressiesindaja ütles, et amet jõudis järeldusele, et kiriku esindajatel on olnud kontakte Vene luure heaks töötavate isikutega. "Vene riik kasutab Rootsis asuvat vene õigeusu kirikut platvormina luuretegevuse läbiviimiseks Rootsis," teatas pressiesindaja.

Västeråsi vallavolikogu juht Staffan Jansson ütles kohalikule päevalehele VLT, et säpo avaldus on murettekitav.

Kui Västeråsi planeerimiskomisjon kogunes 2017. aasta veebruaris kiriku ehitustaotlust arutama, ei tekitanud kiriku asukoht muret, selgub koosoleku päevakorrast. Samuti ei tekitanud küsimusi samale alale planeeritud majutus- ja söögikohad.

Kitsas tee kiriku peaväravast viib otse mõnesaja meetri kaugusel asuva Västeråsi lennujaama äärde. Lennujaam on strateegiliselt oluline, kuna see on määratud nii-öelda valvelennujaamaks, mis on sõjalise või tsiviilkriisi korral ööpäevaringselt kasutusvalmis.

Lennujaamast minutise autosõidu kaugusel asub linna ja selle ümbrust teenindav veepuhastusjaam. Samuti asuvad linna lähistel elektriettevõtete ABB ja Westinghouse'i tootmisüksused.

Väljaanne märgib, et Vene kodanikud on ka varem Põhjamaade sõjaväeobjektide lähedale hooneid omandanud. Kahele Vene ärimehele kuuluvad Bardufossis asuvad suusamajad, mis paiknevad Norra sõjaväelennuvälja kõrval. Samuti on Vene ärimees ostnud endale rannaäärse kinnistu, mis asub Rootsi ülisalajase Muskö mereväebaasi kõrval.

Väljaande hinnangul on märke, et Rootsi võimud soovivad oma seadusi karmistada, et sellist tegevust takistada.

Soomes Kankaanpää linnas võeti hiljuti julgeoleku kaalutlustel kolmelt Venemaa kodanikult õigus osta sõjaväe harjutusala lähedal asuv mahajäetud vanadekodu. Rootsi valitsus on vihjanud, et plaanib tulevikus samuti sarnaseid piiranguid rakendada.

Ekspertide sõnul oleks Västeråsi juhtumi puhul meetmete rakendamine õigustatud.

"Oli ebaõnnestunud otsus kiita heaks kiriku ehitamine lennujaama vahetusse lähedusse. Aja jooksul on osutunud veelgi tobedamaks," ütles teadlane Göransson. "Eeldades, et vene kirik jääb alles, peavad võimud ja teised strateegilised osapooled, sealhulgas Västeråsis olevad tööstusettevõtted, oma tegevuste planeerimisel arvestama, et kiriku näol on tegemist märkimisväärse ohuallikaga."