"Kõigepealt on Trumpi kabinet Trumpi nägu," ütles välispoliitika ekspert Rainer Saks.

"Teiseks on see Donald Trumpi kampaania nägu kabinet. Nii palju, kui praegu nende inimeste kohta teada, siis Trump valib sinna inimesi, kes on korrelatsioonis nende teemade ja lubadustega, mida ta on oma kampaanias pidanud oluliseks," rääkis Saks.

"Me näeme siin kolme väga suurt teemat. Üks, mis on seotud immigratsiooniga USA lõunapiiril, teine on rahvusvahelisel-globaalsel tasandil USA välis- ja julgeolekupoliitika teostamine, USA huvide kehtestamine kiiresti ja jõuliselt, ja kolmas suur teema on valitsemise reformimine," rääkis Saks.

"Elon Muski palkamine näitab, et nad tahavad tegeleda innovatsiooniga, vana valitsemisaparaadi upgrade'imisega," sõnas Saks.

Trumpi kabineti personalivalikud ei tähenda Eestile esimeses järjekorras midagi, sõnas Saks.

"Selles mõttes, et nad ei hakka Eestiga tegelema. Eesti paigutub sellesse konteksti, mis on seotud NATO-ga ja strateegilisem ja pikaajalisem mõju meie piirkonnale saab olema läbi selle, mis toimub Ukrainas. See, milliseks kujuneb siis USA administratsiooni suhe nendesse kahte küsimusse, hakkab siis võib-olla mõjutama ka neid suhteid, mis on Eestiga seotud."

Saks ütles, et Eestil on see eelis, et NATO-ga on ühinenud ka Soome ja Rootsi, mis annab tegelikult palju rohkem võimalusi koostööks ka Washingtonis olulistes
julgeolekupoliitika küsimustes.

Kuigi Trumpi kabinetis on inimesi, kes on öelnud, et abimiljardeid Ukrainale tuleb kärpida, on seal ka neid, kes on vastupidisel seisukohal, sõnas Saks.

"Praegu on tähtis see, et näeme ka, et USA praegune administratsioon tegelikult ei suutnud efektiivselt Ukrainat toetada ja minna selle toetusega mingisse punkti ja hoida initsiatiivi. Uus administratsioon on olnud palju skeptilisem, aga ka praegune administratsioon on öelnud, et sellisel kujul rahalist toetust edasi
anda ei saa, et on vaja teisi lähenemisi," sõnas Saks.

Saks märkis, et Trump ei ole väljendanud, mismoodi ta kavatseb rahuplaani hakata rakendama. "Seda plaani tegelikult tõenäoliselt ka ei ole veel, on võib-olla mingid ähmased arusaamised. Väga oluline on see, kas hakatakse Ukraina kaasust käsitlema samas kontekstis Lähis-Ida ja Põhja-Koreaga või hakatakse seda vaatama täiesti erinevalt," ütles Saks.

Saks ütles end mitte uskuvat seda, et nüüd tuleb selline kabinet, kes hakkab survestama Ukrainat sõda lõpetama. "See hüsteeria on täiesti kohatu," sõnas Saks.

Saksa hinnangul loeb väga palju ka see, mida Ukraina president ja tema meeskond Trumpiga arutavad. "Neil on kontakt olemas, seda on ka Trump ise näidanud. Olukord ei ole selline, mille põhjal oleks põhjust öelda, et seda kõike hakatakse tegema kuidagi üle Ukraina pea," sõnas Saks.

"Tegelikult mitte mingit tugevat kontakti ja otsest usaldust ei ole ka Trumpi ja Putini vahel," sõnas Saks.

Trumpi meeskonnas on palju lojaliste

Trumpi meeskond on tugevam kui eelmise presidentuuri alguses, ütles USA-s õppinud ja töötanud diplomaat Helga Kalm.

"Trumpi meeskonnas on palju lojaliste, inimesi, kellega Trump saab isiklikult läbi. Inimesed, kes on teda toetanud kongressis; inimesed, kes on teda toetanud senaatoritena. Mõned on tuntumad nimed, nagu Marco Rubio, aga on ka neid, kes on laiemale avalikkusele tundmatud, nagu Fox Newsi saatejuht Pete Hegseth," rääkis Kalm.

Enamiku Trumpi poolt edutatud inimeste fookuses on välispoliitiliselt Hiina, ütles Kalm.

"Kui võtame siin näiteks luurekeskagentuuri juhi John Ratcliffe'i või riikliku julgeoleku nõuniku Michael Waltzi, siis nad on rohkem Hiina-Iraani hawk'id (pistrikud). Euroopa pole nende prioriteet – ja Waltz hääletas Ukraina abi vastu, aga ta soovis rohkem läbipaistvust, – samas nad on klassikalise vabariikliku välispoliitika austajad," sõnas Kalm.

"Ratcliffe on muidugi huvitav valik, ma pole kindel, et ta läheb senatis läbi, aga käib ju ka senati valimine ja kellest saab vabariiklaste juht. See inimene peab otsustama, kas Trump saab inimesi ametisse kinnitada lihtmenetlusega (recess appointment) või peab korralikud kinnitused tegema. Trump tahabki, et läheks kõik kiirendatud protsessiga," sõnas Kalm.

"Ma ütleks, et midagi liiga hullu ei ole. Paljud nimed, kes läbi käisid, lõpetavad tähtsuselt teise või kolmandana mõnes ministeeriumis, mis on ka tähtsad ametikohad. See on üks kiht, aga näeme, kes saavad olema järgmises kihis," sõnas Kalm.

Kalm ei välista, et algab ka seekordse Trumpi presidentuuri ajal personali kiire vaheldumine.

"Mingites ametikohtades on kiire ringlus tavapärane, näiteks riiklikud julgeolekunõunikud traditsiooniliselt peavad kaks aastat vastu, sest need ametikohad on nii pingelised," sõnas Kalm.

Trump on valitsemiseks valmistunud

Rääkides põhjustest, kuidas Trump nii kiiresti kabineti kokku sai, ütles USA poliitikaekspert Andreas Kaju, et see juhtus ühelt poolt kindlasti sellepärast, et Trumpil on olnud harukordselt palju aega ja tema üleminekumeeskond ja taustal tegutsenud mõttekojad on väga pikalt ja hoolikalt valmistunud valimiste võiduks ja selleks, kui peaks hakkama oma mandaati ellu viima.

"Eks sellest põhjalikust ettevalmistumisest on olnud ka päris palju juttu, loomulikult ka õuduslugusid – sõltub, eks ole, kes kustpoolt vaatab –, aga see ettevalmistus tundub olevat kaua kestnud.

"Teine asi on kindlasti ka see, et tal on ju esimese valitsemisaja kogemus ja on päris ammu juba Trumpil selge, kes on see tema lähikondsete tiim, kes on olnud läbivalt talle läbi suurte raskuste ka lojaalsed, ja kelle seast need olulised personalivalikud langetada," rääkis Kaju.

"Täpselt samamoodi on selge, keda ta tõenäoliselt mitte mingil juhul ei vali, isegi kui need inimesed võiksid muudel põhjustel sobida, sellepärast et nad ei ole läbivalt nendel tema jaoks keerulistel hetkedel talle lojaalsed olnud," lisas Kaju.

Kaju pole kindel, kas Trumpi personalivalikud saab tuua ühise nimetaja alla.

"Muidugi on lihtne öelda - ja see rangelt võttes vastab ka tõele -, et kabinet on
presidendile lojaalne. Samas kui me mõtleme, kuidas see lause praegu kõlas, et imelik oleks ju, kui presidendid edutaks oma kabinetti ja lähitiimi inimesi, kes ei ole lojaalsed. Aga me räägime sellest ju seetõttu, et tema esimesel ametiajal, kus tal polnud taga parteid, kus ta oli süsteemiväline tegutseja, siis tal oli väga raske leida sobilikke inimesi," rääkis Kaju.

"Ja tulemus oli see, et sinna sattus väga palju inimesi, kes aktiivselt töötasid talle vastu või tegid koostööd meediaga, lekitasid Trumpi plaane ja nii edasi. Seda võib ju analüüsida ka teisest vaatenurgast, kas see oli hea või halb, ühiskonnale või riigile, aga Trumpi vaatenurgast kahtlemata see oli halb," sõnas Kaju.

Kaju sõnul seekord nii ei lähe, et Trump peab tööle võtma inimesi, keda ta ei tea, sest tal on kaheksa aasta jagu teadmisi ja kogemusi selle kohta, kes on talle lojaalsed ja mõtlevad sarnaselt.

Kaju tõi välja ka selle, et Trump edutab väga palju vastutavatele ametikohtadele inimesi, kes mängisid mingit olulist rolli tema kampaanias.

"Trump eristub teistest presidentidest sellega, et ta oma kampaaniameeskonda aktiivselt edutab täitevvõimu rollidesse. Eriti tema Floridas paiknevad lähikondlased leiavad ennast juhtivatelt ametikohtadelt. Reeglina ikkagi kampaaniainimesed on kampaaniainimesed, kuigi mitte alati – Valgesse majja tuuakse neid tihemini, aga täitevvõimu rollidesse harvem. Nüüd on Trump nimetanud Elon Muski-Vivek Ramaswami potentsiaalselt uue täitevvõimu valitsusasutuse juhiks, – kuigi keegi veel täpselt ei tea, mida see tähendab, kas see on päriselt uus valitsusasutus või see on mõttekoda, sest uute valitsusasutuste loomiseks on vajalikud seadusemuudatused, see eeldab kongressi toetust ja pole päris selge, kas on võimalik see ka saada," rääkis Kaju.

Nii nagu Kalm, leiab ka Kaju, et Trump võib täidesaatva võimu ametikohtadega kiirustada sellepärast, et kasutada võimalust nende otsemääramiseks.

"Kui vaadata Ameerika põhiseadust, siis seal on selline võimalus nagu recess appointment (presidendipoolne otsemääramine) ehk need ametikohad, mis muidu vajavad senati heakskiitu, saab selle klausliga paika panna ajal, mil senat ei ole plenaaristungil. Seda on ka varasemad presidendid kasutanud. See ei ole kunagi olnud väga populaarne ja vahepeal on riigi ülemkohus piiranud, kui palju ja kuidas presidendid seda voli kasutada saavad. Aga ei ole välistatud, et Trump proovib midagi sellist teha just vastuolulisemate valikute ametisse nimetamiseks," rääkis Kaju.

Kaju märkis, et lihtmenetlusega määratud inimeste ajutine ametisolek on piiratud kahe aastaga ehk siis järgmiste kongressivalimisteni. "Aga see on siiski arvestatav aeg," sõnas Kaju.

USA tulevane president Donald Trump on märkimisväärse osa oma kabinetist kokku saanud ligi nädalaga, mis on ajaliselt märkimisväärne saavutus.