Ameerika miljardär ja maailma jõukaim mees Elon Musk on ühtaegu ettevõtja, leiutaja, edukas müügimees ja maailma üks mõjukamaid suunamudijaid. Nüüd on 53-aastane 12 lapse isa avanud elus uue peatüki – poliitika.

"See kõik näeb väga hull ja kohati õudne välja. Aga need inimesed, kes on temaga koos äri teinud või kes teda tunnevad, ikkagi tihti ütlevad /.../, et ära kunagi sõlmi kihlvedu Elon Maski vastu," rääkis tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa. 

Elon Reeve Musk sündis ja kasvas Lõuna-Aafrika Vabariigis. Isenenerist isa Erroli ja modellist ema Maye kolmest lapsest vanim eristub kõrge intelligentsuse poolest. Ta loeb palju, huvitub teadusest ja kosmoloogiast, aga ei klapi eriti omavanustega.

"Muu hulgas näiteks, kui teda koolis kiusati /,,,/, siis selle asemel, et sellele lahendust otsida kokkuleppe abil, muu hulgas tema isa pani ta hoopis ellujäämislaagrisse, et saa tugevamaks, kasva, seal saad peksa iga päev, aga see teeb sind ainult tugevamaks," kirjeldas IT-visionäär Linnar Viik.

"See kujundas tema isiksust päris tugevalt. Seda on näha hiljem ka, et see andis talle müstilise kriisitaluvuse. Riski ja kriisi ta talub hästi, aga eraisikute suhetes ja teatud suhtumistes on see tal päris korralikult elu tuksi keeranud," sõnas poliitik ja teadlane Mario Kadastik.

18-aastaselt emigreerub Musk Kanadasse ja kaks aastat hiljem kolib Ameerika Ühendriikidesse, mistõttu on tal taskus kaks ülikoolidiplomit ja kolme riigi kodakondsus. Esimesed miljonid teenib tulevane miljardär aga 1990. aastte lõpus puhkenud internetibuumis. Tema ideed on algusest peale lennukad ja suurejoonelised, alustades maa-alustest tunnelitest vastuseks suurlinnades vohavatele ummikutele kuni Hyperloopi nime kandva ulmefilmi meenutava ühistranspordivahendini, mille idee oli ühendada USA ida- ja läänrannik ning olla tõsine konkurent lennuliiklusele, aga testimisest asi kaugemale ei jõudnud.

Paljud Muski ettevõtmised on olnud mängumuutjad

Kuid paljud Muski ettevõtmised on siiski õnnestunud ja isegi mängu muutnud. Näiteks saateliittehnoloogia Starlink, mis aitas Ukraina sõjaväel korraldada edukaid droonirünnakuid Venemaa vastu ja milles nähakse suurt potentsiaali paljudes elu valdkondades. Või tehisintellekti ja inimaju ühendav Neuralink. Rääkimata kosmoseettevõttest SpaceX ja revolutsioonist, mille Muski loodud Tesla käivitas elektriautode tööstuses.

Mario Kadastik ostis kümmekond aastat tagasi esimese eestlasena endale Tesla ja on sellest ajast peale Muski fenomeni põnevusega jälginud. "Tema eesmärk oli näidata, et elektriauto saab olla vähemalt sama hea, kui mitte parem kui bensukas," märkis Kadastik.

Teslal on esinenud mitmeid probleeme alates sellest, kuidas isejuhtivad autod on põhjustanud üksjagu sekeldusi ja õnnetusi kuni prohmakani, mis leidis aset futuristliku pikapi esitlusel.

"Nad olid sinna pannud kuulikindlad klaasid ja kõik ja siis selle demonstreerimiseks võttis Frans von Holshausen – peadisainer – ka suure raudkuuli, ja viskasid selle siis külgaknasse. Ja see külgaken läks puruks. /.../ Nad mõtlesid, et see on juhuslik õnnetus. Elon võttis selle uuesti, viskas teist korda veel teise aknasse ja ka see läks puruks," kirjeldas Kadastik.

Musk pööras asja naljaks ja vastupidiselt ootustele tõusis Tesla aktsia sellest hoopis lendu.

Kuid Muski ambitsioonid ei piirdu ainult selle planeediga. Raketitootja SpaceX on murdnud end seni kinniseks peetud härrasmeesteklubisse ja on kosmosetööstuse mängureegleid oluliselt muutnud. Muski üks põhiteesidest on, et tehnoloogia, kus hirmkallid raketid on vaid ühekordseks kasutamiseks, on iganenud ja ebaefektiivne.

"Ta sekkus maastikku, mis on valitsuste oma, mis on riikide oma, mis on nende pärusmaa, ja suutis veenda veel maailma kõige võimsamat kosmoseagentuuri NASA-t, et ma suudan paremini kui teie," märkis Linnar Viik.

Esimesed katselennud lendasid sõna otseses mõttes õhku ja Muski ärid olid mõnda aega sisuliselt kuristiku serval.

"Kõik inimesed ütlesid talle siis, kui tal olid SpaceX ja Tesla korraga hädas, et vali, sul on võimalik oma raha panna ühte neist ja see ära päästa. Aga vali, kumb. Aga noh, tema pani hambad risti tuimalt mõlemaga edasi ja läbi seinte lõpuks on need mõlemad edukad," rääkis Kadastik.

2008. aastal jõudiski ajaloo esimene erakätes valminud rakett orbiidile. SpaceX, mille nõukogusse kuulub teiste hulgas Eesti juurtega Steve Jürvetson, on praegu kosmoseagentuuri NASA põhipartner rahvusvahelises kosmosejaamas ning parasjagu käivad ettevalmistused lennuks kuule.

Pöörase tempoga ehitatud Starshipi nime kandev rakett peab mitte ainult ohutult startima ja astronaudid kuule viima, vaid ka ühes tükis stardiplatvormil maanduma – millimeetri täpsusega mehaaniliste käppade vahele – nagu õnnestus kaks nädalat tagasi toimunud katselennul.

Musk ei tee saladust, et tema ambitsioon on muuta inimene multiplanetaarseks liigiks.

"Tema suureks eesmärgiks on Marss ja tegelikult ta liigub selle suunas väga suurte hüpetega juba. Marsiga on see, et Marsile minek on iga kahe aasta tagant mõistlik teha. /.../ 2024. aastal oli üks, selleks ajaks ta ei jõudnud seda suurt raketti valmis. 2026 on järgmine ja praegused plaanid on, et 2026. aastal läheks ikkagi mehitamata ports Starshippe juba sinnapoole teele. Ja 2028 kuni 2030 oleks optimistliku plaani järgi see, kus võiks juba minna inimesi," selgitas Kadastik.

Musk on pälvinud palju poolehoidu, aga ka kriitikat

Julge ja otsekohese stiiliga miljardär mõjub kohati kui kartmatu rokkstaar. Ta on pälvinud küll palju huvi ja poolehoidu, aga ka kriitikat ja vaenlasi. Nii mõnigi tema tegu või sõnavõtt on põhjustanud börsil vabalanguse ja muu hulgas kahjustanud ka tema enda ärisid.

Eriline sõnakontsert läks lahti 2022. aastal, kui Musk soetas 44 miljardi euro eest sotsiaalvõrgustiku Twitter, ristis selle ümber X-iks, lasi 90 protsenti töötajatest lahti ja kehtestas endale meelepärased reeglid.

"Twitteri ostu on alati läbi aegade peetud üheks suurimaks läbikukkumiseks. Aga tema kõige suuremaks läbikukkumiseks peetakse tema mölapidamatust ja selle sõnumite kontrollimatust," ütles Viik.

"Tundub, et tema nägemus sellest, mis maailmas toimub ja kes hoobasid tõmbab, erineb oluliselt niinimetatud peavoolumeedia nägemusest. Kust see tuleb ja kui sügav see tal tegelikult on ja kas ta elab faktide maailmas või alternatiivsete faktide maailmas?" rääkis Henrik Roonemaa.

"Seal on probleem ka selles, et üks, mis mulle tema viimase aja käitumisest ei meeldi, ta on palju uhhuu- ja vandenõutemaatikasse sisse läinud. See on see, mis on vastumeelne," sõnas Kadastik.

Enda sõnul tuumasõja ärahoidmiseks hoiab Musk kätt pulsil välispoliitikal, räägib kaasa Ukrainas käiva sõja teemadel ja vähemasti USA meedia andmetel suhtleb salaja ka Kremliga. Juba tema väljapakutud rahuplaan, mis nägi ette Krimmi poolsaare jätmist Venemaale ja Ukraina neutraalsuse kohustust, oli Kiievi jaoks solvang, aga eriti valus oli, kui Musk katkestas Startlinki ühenduse, millega luhtas Ukraina armee rünnakud Vene sõjalaevastikule.

"Nii palju, kui mina aru saan, siis pigem vist seal taga olid tal eelarvelised vaidlused USA kaitseministeeriumiga, kus väide oli see, et tema oma raha eest muudkui saadab sinna mingisuguseid Starlinke ja hoiab seda teenust Ukraina sõjaväelastele üleval. Ja tema arvates on õige, kui USA kaitseministeerium või keegi või siis Euroopa või Ukraina talle selle kinni maksab. Et rakette ja lennukeid ja mida iganes haubitsaid sinna saadetakse, kuskilt need tulevad, nende tootjad saavad raha, keegi ei eelda, et mingid suured relvafirmad neid sinna tasuta saadavad, miks eeldatakse, et tema Starlink peab seal kuidagi heast südamest ja pidevalt olema kättesaadav," selgitas Roonemaa.

"See näitab veelkord, et ühe inimese käes, kahjuks, on kontroll asjade üle ja strateegilise infrastruktuuride üle maailmas, mis ei tohiks olla ühe inimese suva otsustada. See on üks kõige ohtlikumaid pretsedente, mida me oleme hiljuti näinud. Ja see peaks olema õpetlik kogu maailmale – mitte lasta tehnoloogiaettevõtetel ja tehnoloogiaettevõtete omanikel ja juhtidel juhtida seda maailma nii nagu nemad tahavad ja nii nagu nende suva on otsustada," rääkis VIik.

Kui varem üksnes kahtlustati, et Musk on trumpist, siis tänavu suvel pani ta avaliku panuse ja tegi seda talle omasel pöörasel moel, investeerides Donald Trumpi võitu üle 120 miljoni dollari. Kui Trump 5. novembril USA presidendiks valiti, lendas Tesla aktsia taas raketina üles, kasvatades nii maailma rikkama mehe varanduse rohkem kui 300 miljardi dollarini.

"Ma arvan, et raha kui niisugune ei ole tegelikult Elonit kunagi eriti huvitanud. /.../ Teda huvitab see, kui palju ta saab raketti ehitada sellest," ütles Kadastik.

"Selle tegevusloogika taga kõige suuremas plaanis on tegelikult tema eesmärkide ja äriimpeeriumi – nüüd siis selle uue äriimpeeriumi, mida me alles hakkame nägema lähiaastatel – ehk tehisintellekti äriimpeeriumi vohamine Ameerika valitsuse toel ja Ameerika valitsuse heakskiidul," selgitas Viik.

Musk asub USA föderaalsüsteemi õhemaks lihvima

Trump on juba teatanud, et määrab Muski juhtima presidendi administratsiooni juurde loodavat uut efektiivsuse ametit, mille eesmärk on USA föderaalsüsteem õhemaks lihvida. Asjatundjate sõnul võib oodata, et uus kärpetsaar hakkab rakendama riigisektoris samasugust elevant portselanipoes taktikat nagu oma isiklikes ärides, aga pole kindel, kas see toob talle samasugust edu.

"Selliste suurte ühiskondlike süsteemide kärpimine või lõhkumine – nimeta, kuidas tahad. See kindlasti on kõige vastuolulisem asi, mida ta oma karjääris teinud on," sõnas Roonemaa.

"Ta kindlasti läheb mingisse organisatsiooni sisse, ütleb, nüüd kõigepealt laseme 60 protsenti inimestest lahti, siis laseme veel 30 protsenti ja siis vaatame, keda tegelikult vaja oli. See on selline koht, kus klassikaliselt öeldakse, et see on hea, et see ei toimu siin ja tuleb varuda palju popcorni," rääkis Kadastik.

"Pealtnägija" pöördus intervjuupalvega ka Elon Muski ja Steve Jürvetsoni poole, aga vastas ainult viimane ning teatas, et 2024. aasta sees on raske aega leida.