Ka Leedu ei pruugi kaitsekulutuste tõttu täita EL-i eelarvereegleid
Leedu president Gitanas Nauseda ütles, et riik peab tugevdama oma kaitsevõimet ning andis mõista, et riik ei pruugi seetõttu täita ka Euroopa Liidu (EL) eelarvereegleid. Enamik EL-i riike seda reeglit ei järgi ja pole veel ka praktilisi näiteid, et need riigid kavatsevad neid üldse rakendada.
Nauseda ütles telekanalile antud intervjuus, et kaitsekulutusi ei tohiks käsitleda kui üldisi kulusid, vaid pigem tuleb neid vaadelda kui investeeringuid. Nauseda ütles, et riik on valmis kaitsesektorisse raha juurde panema.
"Meie riigivõlg on üks väiksemaid Euroopa Liidus, kuid praegu käib debatt selle üle, et kaitsekulud on erikulud ja neid ei tohiks isegi kuludeks nimetada. Neid tuleks nimetada investeeringuteks oma turvalisusesse," märkis Nauseda.
Euroopa Liidu liikmesriigid on leppinud kokku kahes põhilises eelarvereeglis. Liikmesriigi riigivõlg ei tohi olla suurem kui 60 protsenti selle riigist SKP-st ja eelarvepuudujääk ei tohi olla suurem kui kolm protsenti SKP-st.
Leedu suurendab oma relvajõude. Nauseda sõnul eeldab see, et riik peab tegema täiendavaid investeeringuid taristusse ja hankima juurde laskemoona.
"Kui me selliseid investeeringuid teeme, peaksime kahtlemata käsitlema kaitsekulusid veidi teistmoodi ning ma arvan, et dialoogis Euroopa Komisjoniga suudaksime tõestada, et piiririigis, Leedus, võib kaitsekulude suurus ületada paika pandud kolme protsendi puudujäägi mõõdikut," rääkis Nauseda.
Toimetaja: Karl Kivil
