Kristen Michal rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et Eesti põhiline sõnum Euroopa Liidus on see, et nii liit tervikuna kui ka erinevad liikmesriigid peavad enda kaitsesse senisest rohkem panustama.

"Kui me vaatame seda, kus meie asume, siis meie sõnum on päris mõjukas. Tänaste viimaste otsustega on Eesti kaitses ikkagi absoluutses tipus NATO-s – meie ees on Poola, me oleme teised ja Ühendriigid on kolmandad panustamises –, mis tähendab, et meie sõnal on kaalu, kui me ütleme, et tuleb panustada, me mõistame oma naabrit ja tuleb üksteisele luua tuge," rääkis ta.

"Minu ettepanek ka NATO-s on see, et see kokkulepitud kahe protsendi tase sisemajanduse koguproduktist (SKP) ei ole kindlasti enam piisav kaitsekulutusteks, vaid põrand peaks olema 2,5 protsenti. Loodetavasti teised riigid tulevad sellega kaasa, sest maailm on muutunud. Ja see sõnum, et maailma kõige jõukam ja tugevam piirkond enda kaitsesse rohkem peab panustama, on minu meelest päris adekvaatne, seda ei pea tingimata kuulma Donald Trumpilt. Selle peale võib ka ise tulla," lisas ta.

Michal ütles, et Eesti kaitsesse tuleb panustada nii palju kui vaja ja seega ka vajadusel kaitsekulutuste taset tõsta.

"Kui tahame, et Eesti säiliks, siis peame panema kaitsesse seda, mida vaja. Kui vaadata Eesti praegust kaitsepanustamist, siis aastal 2022 meie kaitsetase oli 2,16 protsenti SKP-st, sel aastal on 3,4 protsenti SKP-st. Vahe on 550 miljonit eurot ja seda vahet me katamegi julgeolekumaksuga. Ja teine, mida katame, on uue laskemoona soetamine ehk aastatel 2025 kuni 2031 ostame 1,6 miljardi euro eest rakette, millega on võimalik vaenlast mõjutada tema operatsioonialal ehk viia sõda või konflikt tema alale, mitte pidada seda Eestis," selgitas peaminister.

"Arvan, et selle panustamisega me jõuame ilmselt oma kaitsekulutustega ühel hetkel 3,6 kuni 3,7 protsendini, võib-olla isegi nelja protsendi ligidale. Me oleme väga tugevalt kaitsesse panustajad," lisas Michal ja rõhutas, et Eesti ei ole võimaliku konflikti korral samas üksi, vaid siinsesse kaitsesse panustab ka NATO.

"Me loome üksteisele ja koos julgeolekut ja NATO peab selleks toimima ja toimib hästi," ütles ta.

Michal ütles, et detsembri keskpaigas toimub Eestis 10 NATO liidri kohtumine, kes arutavad Balti- ja Põhjamaade ja Ühendkuningriigi ühiseid positsioone NATO tuleviku asjus.

Ukrainas käivast sõjast rääkides tõdes Michal, et eelolev talv ja kevad tulevad Ukrainas ilmselt väga rasked, sest Vene väed on järjekindlalt purustanud energeetika ja kütmise jaoks vajalikku tsiviiltaristut, et inimeste lootust ja ka vastupanuvõimet lõhkuda.

Michal lisas, et kuigi lääneriigid on Ukrainale erinevat abi andnud, on praegu sõja edasise käiguga seoses ka palju määramatust, eelkõige läänes toimuvate poliitiliste sündmuste, erinevate valimiste pärast.

"See kõik jätab oma jälje. Ma ütleks, et Ukraina konflikti puhul lisaks sõjalisele poolele mõjutab ka kogu määramatus ja lähiaja sõnumid selle kohta, kuidas Ukraina võiduplaani toetatakse. Sest väidan, et ükskõik, kuidas see konflikt peaks tulevikus jõudma õiglase ja püsiva rahuni nii, et Ukraina tingimusi dikteeriks, ilma selleta, et Ukraina pannakse tugevamasse olukorda – algatuseks asi seegi, et käed lahti seotakse –, ei õnnestu," rääkis ta.

Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi telefonivestlust Venemaa liidri Vladimir Putiniga peab Michal veaks. "Selle kõnega rahu ei saavutata. Ettekujutus, et sellistel kõnedel mingi täiendav mõju on – kindlasti mitte. Pigem saavutatakse positiivne olukord ja sõnum sellega, et Ukrainale antakse rohkem abi, tuge, relvastust," märkis ta.