Leedu uue valitsuse moodustavad sotsiaaldemokraadid, erakond Demokraadid Leedu Eest ja Nemunase Koidik. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Vilija Blinkeviciute ütles kohe pärast valimisi, et kaitsekulutused peavad tõusma.

"Kaitse ja julgeoleku rahastamise kohta oli juba meie valimisprogrammis kirjas, et see peab olema vähemalt 3,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on ilmselt vältimatu, kuigi praegu on järgmise aasta eelarveprojektis minu teada rahastus väiksem," ütles Blinkeviciute.

Tema sõnul peab kaitsevaldkond saama nii palju raha kui vaja, et muu hulgas tagada Saksa brigaadi korralik vastuvõtmine. Kavas on tugevdada Leedu kaitsetööstust ning jätkata igati Ukraina toetamist.

Uus valitsus lubab kiirendada pensionide indekseerimist, et pensioni suurus käiks kaasas elukalliduse tõusuga. Samas on plaan lasta inimestel vabamalt kasutada teise pensionisambasse kogutud raha.

Leedu-Eesti kaubanduskoja juht Robert Juodka ütles Vikerraadios, et üksikasjad pole veel selged.

"Vist proovitakse vältida Eestis tehtud vigasid, aga see hakkab olenema konkreetsest ministrist, kes sellel teemal siis nüüd tööle hakkab," rääkis Juodka.

Uus valitsus lubab luua paremad tingimused pere loomiseks ja laste kasvatamiseks. Kavas on tõsta lapsetoetusi, suurendada laste huvihariduse rahastamist ning rajada juurde lasteaiakohti.

Perede ostujõu toetamiseks on kavas vähendada näiteks puu- ja juurviljade käibemaksu.

Maksusüsteemis on kavas veelgi muudatusi: tulumaksuvaba sissetuleku piirmäära plaanitakse tõsta miinimumpalgaga võrdseks ning rohkem tulu saavaid inimesi senisest karmimalt maksustada, sõltumata sissetuleku liigist.

Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinase ütles, et köögiviljade käibemaksu langetamine pole eriti loogiline, aga kuna toiduhind on jõudsalt tõusnud, on see hea. Samas peab ta maksude vähendamist ja tulumaksuvaba summa tõusu riskantseks sammuks, sest pole selge, kust võetakse raha riigikaitsekulude tõstmiseks ja sotsiaalkulutuste märgatavaks suurendamiseks.

Robert Juodka sõnul võib loota majanduskasvu peale.

"Kulud muidugi kasvavad, aga teiselt poolt kasvab ka Leedu majandus, nii et Leedu majandus on põhimõtteliselt üks võib-olla kolmest majandust Euroopa Liidus, mis aktiivselt kasvab. Need on siis Poola, Leedu ja Hispaania," ütles Juodka.

Uuel valitsusel on kavas mitmesuguseid samme riigi rolli suurendamiseks. Kavas on lõpetada tervishoiuteenuste erastamine. Koalitsioon plaanib võimaldada elektritarbijatel valida taas riiklik elektritarnija, kui turg ei suuda pakkuda paremat hinda.

Juhtimis- ja majandusülikooli rektor Talius Missiunas märkis, et see on varasema poliitikaga selgelt vastuolus. "Ühelt poolt liberaliseerime elektriturgu, aga teisalt püüame seda reguleerida," tõdes Missiunas.