Koostatud arengukava järgi kuluks taastuvate energiaallikatele üleminekule 14,06 miljardit eurot. Riigipoolne panus rahastusest on sisustamata, osa rahast tuleb Euroopast. Kuid suurem osa investeeringutest kogutakse tarbijate käest taastuvenergia-, võrgutasu või muu toetusena.

Teise tabeli järgi kuluks maismaatuuleparkide rajamiseks 3,4 ja akuparkidele 2,4 ja meretuuleparkidele 2 miljardit eurot.

"Kuigi need uued taastuvenergiaseadmed saavad finantseeritud tarbija raha eest läbi toetuste, siis see osa, mida tarbija juurde maksab, on väike osa sellest, mida tarbija tegelikult võidab läbi elektrihinna vähenemise," ütles kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks.

Rohetiigri juht Andres Veske ütles, et kogukulu 14 miljardit  puudutaks ainult elektrit ja soojatootmist. 

"Esmapilgul tundub, et see 14 miljardit on natukene ülepaisutatud, aga kui me lisame ka rahavajaduse, mis meil peaks minema hoonete renoveerimisse, siis sinna võib rahulikult 10 miljardit juurde kirjutada," märkis Veske.

Kava eeldab, et meie aastane elektritarbimine 10 aastaga sisuliselt kahekordistub. Energeetikaeksperdi Arvi Hamburgi hinnangul on see ebareaalne.

"Meil on viis teravatt-tundi, tähendab kuskil 60 protsenti, nagu kuskil ootelehel, et tööstus ootab.  Mina küll ei kujuta ette, et miks tööstus ootab," ütles Hamburg.  

Kõige rohkem suudaksid tarbimist kasvatada heitmevabade kütuste tootjad, ütles Fermi Energia juht Kalev  Kallemets 

"Kuid Euroopa tasemel ei ole veel siduvaid nõudeid, mis määral peab olema roheammoniaaki, rohemetanooli. Kahjuks mitmed otsused, mis on Rootsis ja Taanis tehtud e-kütuste projektide peatamise osas, paraku sellest tulenevadki, et rangeid nõudeid ei ole. Kui  need lähiajal otsustatakse, siis on võimalik, et need projektid Eestis ka võivad realiseeruda," lausus Kallemets.

"Energia hind 30 aasta jooksul on prognoositud samasugune olema, nagu see on täna ehk 170 eurot megavatt-tunni kohta. See ei ole jätkusuutlik hind, mis meelitaks tööstuseid siia tulema," nentis Veske.

Elektri lõpphind peaks olema 2035. aastal tarbijale praegusest odavam, 15,4 senti kilovatt-tunni ehk 154 eurot megavatt-tunni kohta.

"See ei ole saavutatav. Miks ei ole saavutatav, on see, et me oleme hakanud teisest otsast pihta. See teine ots tähendab seda, et meil on poliitiline otsus, et 2030 taastuvelektri katab tarbija. Nüüd me oleme siis teinud selle arengukava. Mina olen saanud 17,9 (sendi) asemel kuskil 18,7–18,8 (senti), hind tõuseb," lausus Hamburg.