Liiklusmärke pole ohtralt mitte ainult Kaarli puiestee kõnniteel, vaid ka mujal pealinnas. Kui veel viie aasta eest oli Tallinnas üle 30 000 liiklusmärgi, siis tänaseks on neid veidi alla 50 000. Abilinnapea Kristjan Järvan ei arva, et neid oleks liiga palju. Liiklusmärkide rohkuse põhjuseid on tema sõnul kolm. Esiteks seadusest tulenevad nõuded, teiseks ilmastik.

"Kuna meil ikkagi sajab talvel lund, siis kõike joonitud liikluskorraldusvahenditega ära märkida ei saa. Ja kolmas väga oluline aspekt on liikluskultuur. Ehk kõik need kohad, kus on pollarid või parkimiskeelud, need ei ole tekkinud juhuslikult. Tihti on liikluskultuur see, mis tingib selle. Kuigi 99 inimest (sajast) käitub mõistlikult, siis selle ühe jaoks on ikka vaja tekitada täpsustav liikluskorraldusvahend," rääkis Järvan.

Kui mõne aja eest võttis Tallinn visuaalse reostuse vähendamiseks maha suunaviitu, siis liiklusmärkide revisjoni kavas ei ole. Neid vaadatakse üle Järvani sõnul jooksvalt.

"Tihti on pigem vastupidiseid olukordi, kus on liiklusmärk ära võetud ja siis mõni kohalik elanik on pahasemaks saanud, et varasemalt see oli, oli selgus ja nüüd keegi rikub olukorda, mis on väljakujunenud aastate jooksul," nentis Järvan.

Emeriitprofessori Dago Antovi sõnul võib märgisaju üheks põhjuseks olla soov tagada, et õnnetuse korral ei saaks ametnikku süüdistada lohakas töös.

"Teine pool on see, et liikluskorraldajad tihtipeale mõtlevad, et me paneme liiklusmärgid selliseks olukorraks, et kui midagi juhtub, siis oleks lihtne selgitada, kes ühte või teist seadusepügalat rikkus," ütles Antov.

Mõlemal juhul eeldatakse, et toimub õnnetus, mitte ei ole esmaseks valikuks ohutu lahenduse loomine. Kui liiklusmärke on liiast, siis Antovi sõnul ei suuda juht neid märgata ja sel juhul ei täida märk oma ülesannet.

"Kui märk pannakse, siis eeldame, et liiklus läheb paremaks, liiklusohutus paraneb ja eeldame, et kõik täidavad seda. Kui seda märgi täitmist ei kontrollita või see paigaldatakse nii, et autojuhid ei näe seda, siis see ei too midagi kaasa, see toob kaasa lihtsalt märkide uputuse," lausus sõiduõpetaja Hannes Toomsalu.

Toomsalu sõnul on Tallinnas mitmeid kohti, kus märgid on sõna otseses mõttes võssa kasvanud või on üks märk paigaldatud teise ette. Suisa naeruväärseks on kohati mindud teetööde ajal.

"Keila poolt Tallinna tulles vahetult enne linnapiiri on 70 (km/h) ala, siis teetööde koha peal – teetöid ei toimunud – märk 50 (km/h), 10 meetrit edasi oli märk 30 (km/h), veel 10 meetrit edasi oli märk 70 (km/h) ja 50 meetrit edasi algas linnapiir, mis tähendab kiirust 50 (km/h). No see on märkide uputus," lausus Toomsalu.