Ameerika Ühendriikide suursaadik George Kent andis president Alar Karisele oma volikirjad üle möödunud aasta veebruaris. Selle üle, kuidas tema diplomaadikarjäär edasi läheb, otsustatakse USA välisministeeriumis tuleva aasta alguses – siis, kui ametisse saab president Donald Trump.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson märkis, et reeglina lahkuvad presidendivahetuse järel niinimetatud poliitilised suursaadikud.

"George Kent ei ole poliitiline suursaadik, ta on karjääridiplomaat," sõnas Mihkelson. "Aga tõesti, me teame, et tal on olnud väga selged ja teravad seisukohad aastaid tagasi seoses sündmustega Trumpi vastu korraldatud tagandamisaruteludes."

Üheksa tundi USA kongressi tunnistajapingis

2017. aastal, kui Trump oma esimest ametiaega alustas, töötas Kent Kiievis USA saatkonna asejuhina. 2019. aasta sügisel sai avalikuks vilepuhujalt pärit väide, et Donald Trump survestas Ukrainat algatama juurdlust Joe Bideni ja tema poja, Ukraina gaasifirma heaks töötanud Hunter Bideni üle.

Väidetavalt pidurdas Trump Ukraina survestamiseks riigile antavat sõjalist abi. 2019. aasta lõpus kutsus USA Kongress Kenti tunnistusi andma. Kenti sõnul ei soovinud oma teiseks kampaaniaks valmistuv Trump muud, kui et Ukraina president Volodõmõr Zelenski läheks kõnepulti ja ütleks sõnad: uurimine, Biden, Clinton.

"Üldpõhimõttena ei usu ma, et Ameerika Ühendriigid peaks paluma teistel riikidel alustada poliitiliselt suunatud uurimisi või kohtuasju nende suhtes, kes on võimulolijatega opositsioonis, sest sellised valikulised tegevused õõnestavad õigusriigi põhimõtet, sõltumata riigist." sõnas Kent kongressi ees.

Läinud aasta veebruaris rääkis Kent Eesti Ekspressile, et USA välisministeerium andis talle suunise Kongressi kutse tagasi lükata. "Dokumente, mida kongresmenid nõudsid, keeldus ministeerium mulle kaasa andmast," rääkis Kent Ekspressile.

Eesti poliitikud Kenti tagasikutsumist ei välista

Trumpi tagandamisprotsessist toona siiski asja ei saanud. Ning nüüd, viis aastat hiljem valmistub ta taas USA presidendiametiks.

"Ei saa välistada, et peale 20. jaanuari, kui on uus president ametis, tuleb kõigil, ka karjääridiplomaatidel võib-olla esitada tagasiastumiskiri ja vastavalt sellele otsustatakse Washingtonis välisministeeriumis, kes võiks olla uus suursaadik," rääkis Marko Mihkelson.

Küsimusele, kui suur on tõenäosus, et George Kent välja vahetatakse, vastab Mihkelson sõnadega "elame-näeme".

Endine välisminister, Isamaa juht Urmas Reinsalule meenuvad samuti Kenti tunnistused Trumpi tagandamisprotsessil. "Vaatame, kuidas asjad kujunevad pärast jaanuarikuist valitsusevahetust Ameerikas," sõnas Reinsalu. Samas ei hakanud ka tema Kenti saatust ette ennustama.

"Ta on tööd teinud tõhusal, efektiivsel moel Ameerika Ühendriikide huve ja meie kahepoolseid suhteid edendades. Aga loomulikult on see Ameerika valitsuse otsus," ütles Reinsalu.

Tallinnas polnud USA suursaadikut neli ja pool aastat

Ühendriikide turbulentne poliitika on riigi Tallinna saatkonda varemgi mõjutanud. Viimane suursaadik enne Kenti, James D. Melville, teatas 2018. aasta suvel, et ei saa enam USA administratsiooni poliitikat toetada ja paneb oma ameti maha.

"Kui president ütleb, et Euroopa Liit loodi selleks, et "Ameerika Ühendriike ära kasutada, et rünnata meie hoiupõrsast" või et "NATO on sama halb, kui Põhja-Ameerika NAFTA" siis ei ole see mitte ainult faktiliselt vale, vaid tõestab ka mulle, et aeg on minna," kirjutas Melville oma avalduses.

"Pärast seda jäi Eesti neljaks aastaks ilma USA suursaadikuta. Väga tahaks loota, et kuidas iganes nüüd need olukorrad ei lahene, Eesti ei jääks jälle sellisesse vaakumisse," rääkis Mihkelson.

Samas ei saa öelda, et Trumpi administratsioon oleks Tallinna saatkonda ignoreerinud. Juba 2017. aasta sügisel pakkus Trump suursaadikuks siit pärit sõjapõgeniku poega, eruadmiral Edward Massot, kes varem oli teeninud mereväes koos Trumpi toonase peastrateegi Steve Bannoniga. Pool aastat hiljem võttis Valge maja Masso nime senatist tagasi.

Pisut enam kui aasta pärast Melville'i lahkumist käis Trump välja teise nime, kuid USA senati väliskomisjon ei leidnud William Ellison Graysoni kuulamiseks aega.

Niisiis sai mitmes investeerimispangas töötanud Grayson senati heakskiidu alles 2020. aasta suvel, mõned kuud enne seda, kui Joe Biden USA presidendiks valiti.

"Trumpi ametiaeg sai otsa ja kuna tegemist oli poliitilise suursaadikukandidaadiga, siis ta ei jõudnudki Eestisse," meenutas Mihkelson.

Asjur on hea, aga suursaadik on parem

Selleni, et Tallinnasse saabuks George Kent, kulus veel tükk aega, ehk ühtekokku polnud siin USA suursaadikut neli ja pool aastat. Reinsalu märgib, et alati on parem, kui riiki esindab suursaadik.

"Aga tõesti, minu välisministriajal esindas USA-d asjur, kes oli väga aktiivne ja väga efektiivne ka riikidevaheliste suhete küsimustes lahenduste leidja," meenutas Urmas Reinsalu. "Nii et ei saa öelda, et see oleks praktilist tööd kuidagi olemuslikult kahjustanud. Eks tal on ennekõike niisugune protokolliline ja sümboliväärtus."

Siiski rõhutas Reinsalu, et Eesti huvides on, et Ameerika Ühendriigid oleks siin esindatud maksimaalsel diplomaatilisel tasemel. Sama meelt on Marko Mihkelson.

"Võib eeldada, et peale 20. jaanuarit ei ole see küsimus mitte ainult Eesti jaoks," ütles Mihkelson. "Tõenäoliselt saab see küsimus olema paljude liitlaste jaoks, kui suursaadikud vahetuvad, et kui kiirelt uued kohale jõuavad."