Oluline esmaspäeval, 18. novembril kell 21.38:

- Zelenski kauglöökide lubamisest: raketid räägivad ise enda eest;

- Poola hinnangul on raketid Venemaa vastu keel, mida Putin mõistab;

- Moskva linnapea teatas mitme drooni allatulistamisest;

- Vene raketirünnakus Sumõle hukkus 11 ja sai viga üle 80 inimese;

- Keemiarelvade järelevalve leidis Ukraina proovidest keelatud gaasi;

- ÜRO juht mõistis hukka Venemaa õhurünnakud Ukraina vastu;

- Valtonen kutsus lääne liidreid hoiduma Putinile helistamast;

- Zelenski külastas Kupjanskit ja Pokrovskit;

- Moskva hoiatas esmaspäeval kohase vastuse eest, kui Ukraina kasutab lääneriikide antud kaugmaarakette Venemaa territooriumi vastu;

- Põhja-Korea andis Venemaale ligi 70 raketi- ja suurtükisüsteemi;

- Saksamaa hakkab Ukrainale tarnima tehisintellektiga droone;

- ÜRO: Venemaa rünnakutes sai oktoobris Ukrainas surma 183 tsiviilisikut;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit.

Zelenski külastas Kupjanskit ja Pokrovskit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et külastas rindelinna Pokrovskit, mille suunas Vene väed peale tungivad, ja andis üle autasud rinnet hoidvatele sõduritele. Hiljem teatas Zelenski, et külastas ka rindelinna Kupjanskit. 

"Täna olen ma rindel. Praegu olen ma Kupjanskis," teatas Zelenski 

Eelmisel nädalal sisenesid Vene väed ka lühiajaliselt Kupjanskisse. 

Moskva hoiatas esmaspäeval kohase vastuse eest, kui Ukraina kasutab lääneriikide antud kaugmaarakette Venemaa territooriumi vastu

"Kui Kiiev kasutab kaugmaarakette meie territooriumi ründamiseks, siis see tähendaks USA ja selle satelliitide otsest seotust vaenutegevusega Venemaa vastu, samuti radikaalset muutust konflikti olemusse ja laadi," väitis Vene välisministeerium avalduses.

"Venemaa vastus sellisel juhul on kohane ja käegakatsutav," väitis ministeerium.

Saksamaa hakkab Ukrainale tarnima tehisintellektiga droone

Saksamaa hakkab varustama Ukrainat hulkurdroonidega, mida kaitseminister Boris Pistorius nimetas "mini-Tauruseks", vahendas esmaspäeval ajaleht Bild.

Kokku telliti Ukraina kaitseväe vajadusteks 4000 sellist drooni. Eeldatavasti jõuavad need Ukraina relvajõudude käsutusse detsembris.

Kaitseminister Pistorius ütles esmaspäeval Baieris ajakirjanikele, et droonid kasutavad tehisintellekti ja suudavad "vaenlase elektroonilise droonitõrje maha võtta".

Droonid suudetakse tarnida väga kiiresti ning nendega võib rünnata rindejoonest 30-40 kilomeetri kaugusele jäävaid logistikakeskusi, lahingupositsioone ja teisi sihtmärke, rääkis Pistorius.

Rinde teatud piirkondades võib see tähendada ulatumist Venemaa territooriumile.

Berliin teatas juba juunis plaanist tarnida Ukrainale droone, kuid ei ole varem nende üksikasju avalikustanud.

Vene raketirünnakus Odessale hukkus vähemalt 10 inimest

Venemaa raketirünnakus Ukraina sadamalinnale Odessale sai surma vähemalt 10 ja vigastada 39 inimest, vahendas The Kyiv Independent.

Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper ütles, et hukkunute seas on meedikud, politseinikud ja tavalised tsiviilisikud.

"Kannatada sai 39 inimest, nende seas neli last," ütles Kiper.

Haiglaravi vajas 34 kannatanut, neist kolm on eluohtlikus seisundis, lisas Kiper.

Keemiarelvade järelevalve leidis Ukraina proovidest keelatud gaasi

Keemiarelvade keelustamise organisatsioon OPCW teatas esmaspäeval, et leidis keelustatud CS pisargaasi Ukrainalt saadud mürsukestadest ja pinnasest võetud proovidest ning see läheb vastuollu keemiarelvade kasutamise konventsiooniga.

"Nende proovide analüüsi, mille viisid läbi kaks OPCW määratud laboratooriumi, tulemused viitavad, et nii mürskude kui ka pinnase proovid sisaldasid ainet nimega CS," märkis organisatsioon avalduses.

Zelenski kauglöökide lubamisest: raketid räägivad ise enda eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kommenteerides USA antud luba kasutada rakette Venemaa territooriumi ründamiseks, et sellistest asjadest ei teatata, kuna raketid räägivad ise enda eest.

"Ukraina tugevdamise plaan on võiduplaan, mida ma olen meie partneritele tutvustanud. Selle üks punkte on meie armee kauglöögivõimekus. Täna räägivad paljud meedias sellest, et oleme saanud loa sellekohasteks tegevusteks. Aga lööke ei anta sõnadega. Raketid räägivad ise enda eest," ütles Zelenski vastuseks palvele kommenteerida pühapäeva pärastlõunal levima hakanud teateid.

Täpsemalt Ukraina riigipea teemat ei avanud.

President Joe Bideni administratsioon tühistas piirangud, mis takistasid Ukrainal USA-st saadud relvadega sügavale Venemaa territooriumile lööke anda, vahendas meedia pühapäeval kolme väidetavalt asjaga kursis olevat allikat. Kui esmalt märkis ajaleht The New York Times, et Kiievile anti luba kasutada rakette ATACMS ainult Venemaa Kurski oblastis, kus sõdivad ka Põhja-Korea sõdurid, siis hiljem lisasid allikad, et Biden võib anda loa kasutada rakette ka löökide andmiseks teistesse kohtadesse Venemaa territooriumil.

Poola hinnangul on raketid Venemaa vastu keel, mida Putin mõistab

Poola tervitas pühapäeval uudist, et USA president Joe Biden andis Ukrainale loa kasutada kaugmaarakette Venemaal asuvate sõjaliste sihtmärkide vastu, mida Kiiev on juba kuid nõudnud.

"Biden vastas keeles, millest Venemaa president Vladimir Putin aru saab," postitas välisminister Radoslaw Sikorski sotsiaalmeedias.

USA ametistlahkuv president Biden annab esimest korda Ukrainale loa kasutada Washingtoni tarnitud kaugmaarakette löökide andmiseks Venemaa territooriumile, teatasid pühapäeval mitmete meediakanalite allikad.

Poola peaminister Donald Tusk rõhutas varem päeval, et telefonikõned ei peata Venemaa sõda Ukrainas. Tusk tegi märkuse kaks päeva pärast seda, kui Saksa kantsler Olaf Scholz pidas telefonivestluse Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.

"Keegi ei peata Putinit telefonikõnedega. Eelmisel ööl aset leidnud rünnak, üks suurimaid selles sõjas, tõestas, et telefonidiplomaatia ei saa asendada kogu lääne tõelist toetust Ukrainale," sõnas Tusk.

Scholz kinnitas pühapäeval oma riigi toetust Ukrainale ning rõhutas, et ühtegi otsust sõja lõpetamise asjus ei tehta ilma Kiievita.

"Ukraina saab meiega arvestada ja ühtegi otsust ei tehta Ukraina selja taga," rõhutas kantsler Berliini lennujaamas enne äralendu G20 tippkohtumisele Rio de Janeiros.

Moskva linnapea teatas mitme drooni allatulistamisest

Venemaa õhutõrje tulistas ööl vastu esmaspäeva Moskva äärelinnas mitu drooni alla, teatas linnapea Sergei Sobjanin.

Vähemalt üks droon tulistati alla linna Ramenski linnaosa kohal, teine ​​aga Pavlovski Posadi linnaosa kohal kohaliku aja järgi kella 4.30 paiku öösel, väitis Sobjanin.

Väidetav rünnak Venemaa pealinnale leidis aset järgmisel ööl pärast seda, kui Venemaa oli korraldanud ööl vastu pühapäeva laiaulatusliku raketi- ja droonirünnaku erinevatele Ukraina linnadele, milles hukkus vähemalt seitse tsiviilisikut ja sai vigastada vähemalt 19 inimest.

Venemaa on viimastel kuudel suurendanud ründedroonide kasutamist, sihtides alates septembri algusest peaaegu iga päev Ukraina linnasid. Ukraina õhuvägi teatas varem, et Venemaa saatis 2024. aasta augustist oktoobrini Ukraina vastu vähemalt 4300 Shahed-tüüpi ründedrooni ja nendega sarnaseid droone.

Ukraina on rünnanud oma droonidega Venemaal peamiselt naftataristut, kaitsetööstuse ettevõtteid ning sõjalisi objekte.

10. novembril tulistas Venemaa õhutõrje Ukraina suurimas droonirünnakus Venemaa pealinnale alla 70 Ukraina drooni, sealhulgas 34 neist Moskva oblastis. Seal sai rünnakus vigastada vähemalt üks inimene.

Päev enne suurimat rünnakut Moskva vastu korraldas Venemaa 9.-10. novembril Ukrainale oma suurima öise droonirünnaku, mille käigus Ukraina õhuruumi sisenes 145 drooni.

Vene raketirünnakus Sumõle hukkus 11 ja sai viga üle 80 inimese

Vene relvajõudude pühapäeva hilisõhtul korraldatud raketirünnakus Sumõ linnale Ukraina kirdeosas hukkus 11 inimest, nende seas kaks last ning üle 80 inimese sai vigastada, kelle hulgas on 11 last.

"Venelaste rünnaku tagajärjel sai erineva raskusastmega vigastada 84 inimest, neist 11 inimest on intensiivravis, kellest kuus on lapsed. Hukkus 11 inimest, kellest kaks on lapsed," öeldakse Sumõ oblasti sõjalise administratsiooni ennelõunases teates.

Linna üht elurajooni tabasid pühapäeva õhtul kobarmoona kandnud Vene ballistilised raketid ning see tekitas tõsiseid purustusi ühele kortermajale ning väiksemaid kahjustusi veel mitmele, teatas Sumõ linnapea Artjem Kobzar.

"Kahjuks on üks elumaja tugevalt kahjustada, aknad on purustatud, palju on vigastatuid. Rakett kukkus maja hoovi – kõigi ümberkaudsete majade aknaklaasid on katki. Politsei ja päästjad evakueerivad inimesi," kirjutas Kobzar hilisõhtul sotsiaalmeedias.

Hiljem mainis rünnakut ka president Zelenski, kes tõdes, et üheksakordses hoones on hukkunuid, nende hulgas ka lapsed. "Saadan oma kaastundeavalduse nende peredele ja lähedastele. Ründaja peab vastutama süütute inimeste tapmise eest," märkis Zelenski.

Keskööl teatas Sumõ oblasti sõjaline administratsioon, et kokku sai raketirünnakus kahjustada kümme hoonet ning hukkunute seas on 9-aastane poiss ja 14-aastane tüdruk.

"Vene mitte-inimesed kasutasid kobarmoonaga laetud ballistilisi rakette, millel on suur surmav mõju," tõdes oblasti administratsioon.

ÜRO juht mõistis hukka Venemaa õhurünnakud Ukraina vastu

ÜRO peasekretär António Guterres mõistis pühapäeval hukka Venemaa õhurünnakud Ukraina vastu, mis tema sõnul olid mõeldud energia- ja muu kriitilise tsiviilinfrastruktuuri hävitamiseks.

"Peasekretär mõistab Venemaa laiaulatuslikud õhulöögid hukka," ütles tema pressiesindaja Stephane Dujarric avalduses.

"Rünnakute suunamine tsiviilisikute ja tsiviilobjektide vastu on rahvusvahelise humanitaarõigusega keelatud. Kõik sellised rünnakud on vastuvõetamatud ja peavad viivitamatult lõppema," lisas Dujarric.

Venemaa rünnakutes sai oktoobris Ukrainas surma vähemalt 183 ja vigastada 903 tsiviilisikut, teatas pühapäeval inimõiguste olukorda Ukrainas jälgiv ÜRO vaatlusmissioon (HRMMU). Nagu märgitud, siis intensiivistasid Venemaa relvajõud oktoobris oma kaugmaarelvade rünnakuid kogu riigis ja kuu jooksul on tehtud enam kui 1900 õhulööki.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nimetas pühapäeval Venemaa ulatuslikku raketi- ja droonirünnakut Ukrainale kohutavaks ja lisas, et Kiiev võib loota ühenduse abile.

"Oleme näinud kohutavaid rünnakuid, mida Venemaa Ukraina vastu korraldas hävitades tsiviilenergia infrastruktuuri ja uskumatult palju inimelusid," ütles von der Leyen Brasiilia väljaandele Globo News antud intervjuus saabudes Rio de Janeirosse ühenduse G20 tippkohtumisele.

"Seisame Ukraina kõrval nii kaua, kui vaja. Toetame Ukrainat sel talvel just energiataristu osas. Ukraina võib meie peale loota," ütles von der Leyen.

Ukraina rakendab esmaspäeval kõigis oblastites elektritarbimise piiranguid, kuna Venemaa pühapäevane ulatuslik raketi- ja droonirünnak kahjustas riigi energiataristut, teatasid võimud.

"Homme, 18. novembril, on kõik oblastid sunnitud rakendama tarbimist piiravaid meetmeid," teatas energiaministeerium sotsiaalmeediapostituses. "Piirangute ajutise taaskehtestamise põhjus on elektrirajatiste kahjustada saamine tänases massilises raketi- ja droonirünnakus," lisati teadaandes.

Valtonen kutsus lääne liidreid hoiduma Putinile helistamast

Soome välisminister Elina Valtonen kutsus lääneriikide liidreid üles hoiduma pärast Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi hiljutist kõnet Venemaa režiimijuhile Vladimir Putinile täiendavate telefonikõnede tegemisest.

"Kõige tähtsam on see, et me mõistame, et me ei tohi praegu osaleda järjekordses võidujooksus Kremli tähelepanu pärast," ütles Valtonen Saksa telekanalile ARD. "Ei aita, kui Euroopa riikide juhid teevad Putiniga kooskõlastatud või koordineerimata telefonikõnesid," lisas Valtonen, ärgitades lääneriike sel teemal koostööle Kiieviga.

Scholz rääkis Putiniga reedel, 15. novembril esimest korda peaaegu kahe aasta jooksul. Saksamaa kantsler mõistis Venemaa sõja hukka, kutsus Putinit üles oma väed välja viima ja arutas võimalikke Moskva kõnelusi Kiieviga.

Scholzi kõne tekitas pahameelt Ukrainas, mille president Volodõmõr Zelenski ütles, et vestlus avab Pandora laeka edasiseks suhtlemiseks. Zelenski märkis, et Putini jaoks on äärmiselt oluline pääseda isolatsioonist.

Scholzi telefonikõne tekitas lääneriikide juhtide seas vastakaid reaktsioone. Kanada peaminister Justin Trudeau toetas Scholzi, kuid lisas, et tema usaldus Venemaa liidri vastu on kõigi aegade madalaimal tasemel.

Poola peaminister Donald Tusk ütles aga sotsiaalmeedias, et lääne liidrite telefonikõned Kremlisse ei peata Venemaa agressiooni.

"Keegi ei peata Putinit telefonikõnedega. Eileõhtune rünnak, üks selle sõja suurimaid, on tõestanud, et telefonidiplomaatia ei saa asendada lääne tegelikku toetust Ukrainale," märkis Tusk.

Oma vestluse kaitseks Putiniga ütles Scholz pühapäeval meediale, et telefonikõne eesmärk oli hajutada Putini illusioonid seoses läänepoolse Ukraina toetuse äralangemisega.

"Vestlus oli väga detailne, kuid aitas tõdeda, et Venemaa presidendi vaadetes sõjale on vähe muutunud – ja see pole hea uudis," vahendas telekanal Sky News Scholzi sõnu. Kantsler lisas ka, et poleks hea, kui ükski Euroopa liider Moskvaga ühendust ei võtaks, kui USA uus administratsioon seda teeb.

USA presidendiks valitud Donald Trump lubas sõja kiiresti lõpetada, tuues Venemaa ja Ukraina läbirääkimistelaua taha. Tema peatne naasmine Valgesse Majja on tekitanud ka kartusi, et Washington võib oma toetuse tagasi võtta, sundides Euroopat ja teisi partnereid oma panust radikaalselt suurendama.

Põhja-Korea andis Venemaale ligi 70 raketi- ja suurtükisüsteemi

Põhja-Korea on viimastel nädalatel andnud Venemaale ligi 50 iseliikuvat suurtükisüsteemi M1989 Koksan ja 20 mitmikraketiheitjat, millest osa on paigutatud Kurski oblastisse, vahendas uudisteportaal Ukrinform väljaande Financial Times (FT) informatsiooni. FT viitas artiklis allikana Ukraina luurele.

Märgitakse, et Ukraina ametiisikud andsid relvade kohta teavet pärast seda, kui sotsiaalmeedias jagati fotot Põhja-Korea suurtükkidest, mida analüütikud tuvastasid kaadritel, mis tehtud Venemaal asuvas Krasnojarski oblastis. Fotol oli näha mitut maskeerimisvõrgu all olevat suurtükki, mida veetakse raudteel lääne suunas.

Kõnealused suurtükisüsteemid on võimelised tulistama mürske kuni 60 km kaugusele. M1989 haubitsad on veidi täiustatud versioonid algupärastest M1979 mudelitest, mida toodeti esmakordselt 1970. aastate lõpus ning mida Pyongyang tarnis Iraani ja Iraagi sõja ajal Teheranile.

Moderniseeritud mitmikraketiheitjad konstrueeriti Nõukogude Liidu iseliikuva 220-mm BM-27 Uragan MLRS baasil. Mais teatas Põhja-Korea, et on edukalt katsetanud täiustatud süsteemi. Ukraina kõrge ametnik ütles Financial Timesile, et Pyongyang püüab nüüd relvasüsteeme lahingutegevuses katsetada.

Nagu Ukrinform varem teatas, siis ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et Põhja-Korea on juba saatnud Venemaale Ukraina vastu peetavaks sõjaks suurel hulgal relvi, mille seas vähemalt 3,5 miljonit 155-mm suurtükimürsku, aga ka rakette. Ukraina poolel on meediakanali andmetel kõik tõendid tarnete tõendamiseks.

Pentagoni andmetel viibib praegu Kurski piirkonnas enam kui 10 000 Põhja-Korea sõdurit, et aidata Venemaal jätkata sõjategevust Ukraina vastu.

ÜRO: Venemaa rünnakutes sai oktoobris Ukrainas surma 183 tsiviilisikut

Venemaa rünnakutes sai oktoobris Ukrainas surma vähemalt 183 ja vigastada 903 tsiviilisikut, teatas pühapäeval inimõiguste olukorda Ukrainas jälgiv ÜRO vaatlusmissioon (HRMMU).

Nagu märgitud, siis intensiivistasid Venemaa relvajõud oktoobris oma kaugmaarelvade rünnakuid kogu riigis ja kuu jooksul on tehtud enam kui 1900 õhulööki.

Raporti kohaselt on Ukrainas alates 24. veebruarist 2022 kuni 31. oktoobrini 2024. aastal Venemaa rünnakutes tapetud 12 162 tsiviilisikut ja 26 919 saanud vigastada.

Aruandes rõhutatakse, et tsiviilohvrite koguarv on tegelikkuses tõenäoliselt palju suurem linnades, kus 2022. aasta Venemaa relvarünnaku alguses toimus pikaajaline intensiivne vaenutegevus.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 722 440 (võrdlus eelmise päevaga +1560);

- tankid 9365 (+15);

- jalaväe lahingumasinad 19 059 (+38);

- suurtükisüsteemid 20 586 (+30);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1252 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 999 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 19 073 (+99);

- tiibraketid 2753 (+112);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 29 428 (+107);

- eritehnika 3655 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.