USA pikamaarelvade kasutamise luba Ukraina tänavatel mingisugust erilist juubeldamist kaasa ei toonud. Pigem leiti, et USA ametist lahkuv president Joe Biden üritab ära teha veel midagigi, enne kui Donald Trump Valgesse Majja tagasi kolib. Ukrainlaste jaoks on see otsus juba rohkem kui hiljaks jäänud.

"Ei saa öelda, et see otsus tuli õigel ajal, aga võib-olla on see ennetav samm Trumpi vastu. Biden on veel ametis vähem kui kaks kuud. Ta on teatud mõttes võimetu ja üritab teha kõik võimaliku, et ta pärand oleks hea," kommenteeris Kiievi elanik Olga.

"Seda oleks tulnud teha kohe sõja alguses. Nüüd on veidi hilja. See on Bideni luigelaul ja las ta selleks ka jääb," ütles Kiievi elanik Tomasz.

Eelkõige nähakse aga otsuse taga Venemaa ja Põhja-Korea vägede koondumist Kurski ümbruses. See Venemaa piirkond on Ukrainale tähtis, sest kui nad tõesti peagi läbirääkimistele suunatakse, on see oluline kauplemiskoht.

"See on praegu ohus. Selle tingimis- või kauplemisvahendi säilitamiseks tulevastel läbirääkimistel tuleb loomulikult teha lisaotsuseid, et tugevdada piirkonnas ukrainlaste kaitset ja hoida ala Ukraina kätes enne igasuguste läbirääkimiste algust," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadusjuht Tomas Jermalavicius.

Jermalavicius on pettunud, et USA pikamaarelvade Venemaa territooriumile tulistamise piiranguid ei võetud maha kogu rindejoone ulatuses, vaid ainult Kurskis. See ei täida Ukraina tegelikke soove ega aita lahendada tõsiseid strateegilisi katsumusi. Küll aga avaneb teiste liitlaste abitee.

"London ja Pariis leiavad nüüd võimaluse piirangutest loobumiseks nende pikamaarakettide SCALP ja Storm Shadow kasutamiseks, sest neis on USA osi. Seetõttu kehtisid piirangud ka neile. Samuti paneb see lisasurve Berliinile, sest selle mängu kõige suurem auhind on loomulikult Tauruse rakett," rääkis Jermalavicius.

Venemaa liider Vladimir Putin on varem öelnud, et kui Ukraina tulistab lääne pikamaarakette nende territooriumile, siis on NATO otseselt sõjaga liitunud. Julgeolekueksperdi Rainer Saksa sõnul pole Venemaal väga palju vahendeid, et alliansile vastata. Ainsa võimalusena näeb ta infooperatsiooni või mõjutustegevust.

"Sõjaline tülinorimine NATO-ga tähendaks suuremastaabilist sõda NATO ja Venemaa vahel ja praegusel hetkel Venemaa on väga suure ressursi oma armeest ära kulutanud, nii et ta kindlasti ei ole valmis sõjategevust eskaleerima laiemalt," ütles Saks.